Alyona Stadnik • 30 aprill 2015

Turismifirmad koondusid ühisrindesse

Kohtumine rahandusministeeriumis, kus osapooled arutasid rahandusminister Sven Sesteriga valitsuse plaani kaotada turismiettevõtetele kehtivad maksusoodustused.  Foto: Raul Mee

Üle 400 turismifirma saatis riigikogule ja valitsusele ühisavalduse, milles nimetavad koalitsiooni kava kahekordistada majutusettevõtete käibemaksu vastutustundetuks ja analüüsimata sammuks.

Turism on Eesti üks keskseid majandusvaldkondi, mis annab kümnendiku meie siseriiklikust toodangust ning reisiteenuste eksport enam kui viiendiku teenuste ekspordist. Turismi kaudne mõju on oluliselt suurem – enamus tegevusvaldkondi puutub turismiga kaasnevate mõjudega kokku. Uuringute alusel sisaldab üks reisipakett keskmiselt 12 teenust.   Eesti Maaturism MTÜ on 2000. aastal asutatud maaturismiettevõtteid ühendav katusorganisatsioon, mille eesmärk on Eesti maapiirkonnas tegutsevate turismiteenuseid pakkuvate ettevõtjate ühiste huvide esindamine. Ühingusse kuulub 288 ettevõtet üle kogu Eesti. Eesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis liidab 72 liiget, kellest 51 on põhi- ja 21 kaasliikmed. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. ETFL on üleeuroopalise turismiorganisatsiooni ECTAA liige. Eesti Spaaliit on 1996. aastal asutatud kuurort- ja taastusravi ning heaoluteenuseid pakkuvaid hotelliettevõtteid ühendav tööandjate organisatsioon, kuhu kuulub 19 ettevõtet üle kogu Eesti. Eesti Konverentsibüroo on konverentsiturismi katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti kui konverentsimaa maine kujundamine ja tuntuse tõstmine ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu suurendamine.

“Käibemaksu tõstmise plaani vastu on lisaks hotellidele kogu 45 000 töötajaga Eesti turismisektor ning plaani autoritel on seni jäänud analüüsimata just mõju mitte ainult hotellidele, vaid tervele turismisektorile,” märkis ühisavalduse koostajate nimel Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein.

“Kõige valusamalt tabab võimalik maksutõus maapiirkondi ning laiemalt kogu teenindavat sektorit, noori ja hooajatöölisi, kelle palgatase on niigi madal,” sõnas Lahtein. “Seega maksutõusu ei maksa kinni mitte nn rikas välisturist, vaid see tuleb kõigi turisminduses töötavate inimeste palkade ja töökohtade arvelt.”

Lahendus ei ole ka järkjärguline maksutõus ega reklaamikampaania – miks me peame oma ettevõtjad vabatahtlikult konkurentsist välja lülitama ning turistide teenindamise naaberriikidele andma, täheldas Lahtein.

“Olukorras, kus peaminister lubas avalikult enne valimisi maksuerisusi mitte kaotada, rahandusminister on teinud ettepaneku käibemaksu tõus ära jätta ning ettevõtlusminister nimetab plaani endale jalga tulistamiseks, jääb meile arusaamatuks, kes on selle idee taga ning kes vastutab tagajärgede eest,” imestas Lahtein.

Ühisavaldusele alla kirjutanud Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Maaturismi MTÜ, Eesti Spaaliit ja Eesti Konverentsikeskus leiavad, et muudatuste kavandamisel tuleb lähtuda piirkondlikust konkurentsist. Euroopas on vaid kolm riiki – Suurbritannia, Taani ja Slovakkia –, kus majutusasutuste käibemaksu erisus puudub.

Eile kinnitas rahandusminister Sven Sester, et kuigi ta tegi valitsusele ettepanku mitte tõsta majutusettevõtete käibemaksumäära, lükkas ministrite kabinet selle tagasi.

Hetkel kuum