EAS lööb letti oma tööportaali

Ainuke sisuline põhjus, miks on kasulik Eestisse tööle tulla, peitub Pillesaare sõnul selles, et Eestis elades jääb soomlasele elamiseks rohkem raha kätte. “Aga inimene peab siis leppima natuke kehvema infrastruktuuri ja sotsiaalsfääriga. Rahast tingituna on ka kvaliteedi vahe Helsingi ja Tallinna haigla vahel,” märkis Pillesaar. “Kaubanduskoda tegi mingit “Talendid koju!” kampaaniat, vist üksikud tulid koju. See pole mingi tulemus. Miks peaks uus projekt edukam olema?”

CV Online'i juht Agu Vahur seevastu kiidab EASi tööportaali, konkurenti ta selles ei näe, pigem täiendust, kuid portaal tuleks korralikult tööle panna. “Peaks olema agendid, kes teevad pidevalt postitusi sotsiaalmeediasse võimaluste kohta ja otsivad üles pesad, kust inimesi leida,” rääkis Vahur.

Spetsialiste võiks leida Oulust. Kampaania suunamine majandusseisakus Soome on Vahuri meelest õige, eriti kui proovitaks leida töötajaid Oulust, kus olid Nokia arenduskeskused, seal asub seal ka tugev ülikool. “Seal on külmem-pimedam kui Eestis ja võib-olla pole üldse tööd. Sealt on potentsiaali inimesi värvata,” ütles Agur, kuid nimetas oma juttu siiski puhtaks spekuleerimiseks.

Vahur ei nõustu kriitikutega, kes nimetavad EASi kampaaniat maksumaksja raha mõttetuks kulutamiseks. “Riik raiskab raha oluliselt totramates kohtades,” leidis Vahur. “Rahandusministeerium, Eesti Pank, Arengufond ja EAS analüüsivad, kuidas peaks Eesti majandust restruktrueerima, aga keegi ei tee midagi. See kampaania on lõpuks üks vähestest sammudest, mida astutakse. Kui lotopiletit ei osta, siis kunagi ei võida ka.”

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt nimetas EASi loodud portaali heaks kanaliks ka teistele tööportaalidele. “Uue portaali eesmärk on suunata Eesti tööturule lisatööjõudu, kes saavad sobivaid töökohti leida ka suurematest tööportaalidest,” leidis Auväärt.

Tibude lugemine ees. Riigi algatus on ­Auväärti sõnul tööturu elavdamisel tööandjatele hea uudis, kuid tibusid loetakse sügisel – järeldusi saab teha mõne aja möödudes. ­Auväärt lisas, et kui tahetakse suurendada välisspetsialistide arvu, peaks astuma veel mõne sammu, et lihtsustada Eesti tööandjatel välismaise tööjõu palkamist.

Kogu kampaania komistuskiviks võib tema hinnangul saada Eesti tööandjate ja ühiskonna hoiak välismaalaste palkamisel. “Valdkonniti on erandeid, kuid välistööjõu kaasamisel ei saa me rääkida ka IT-sektoris sajaprotsendilisest valmisolekust. Eesti tööandjad eelistavad praegu siiski kodumaist tööjõudu ning on hoopis valmis töötajaid ümber koolitama,” rääkis Auväärt.

Ehkki CV Keskuses keskmine kandideerimiste arv infotehnoloogiasektoris esimeses kvartalis suurenes, ei ole see piisav. “Näeme IT-sektoris tugevat töökäte puudust,” nentis Auväärt.