Rõivas: lätlased ei joo meie viina ära

Liviko teatas täna, et kui järgmisel aastal tõuseb alkoholiaktsiis rohkem, viib ettevõte osa tegevust Lätti. Selle sammuga laekuks Liviko andmetel Eestile 10-15 miljonit eurot vähem makse kui praegu.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et valitsus on avameelselt kirjeldanud katteallikate valikuid – kas jätta ära 2019. aasta kütuseaktsiisitõus ja lahendada see järgmisel aastal mõnevõrra suurema alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusuga või vastupidi. Valitsus paneb kummagi valiku täna pärastlõunal lukku. „Minu sümpaatia on pigem alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu poolt,“ märkis Rõivas täna valitsuse pressikonverentsil.

Peaminister ütles, et tema ettevõtetel osa tegevust Lätti viia ei soovita. „On teada, et ka seal on aktsiisitõusud plaanis. Üldine surve igas riigis on, et alkohol ja tubakas jätkavad kallinemist,“ märkis ta. Rõivas lisas, et osa riike on lausa nii ambitsioonikad, et püüavad tubaka tarbimist aastaks 2030 täiesti välja juurida. Näiteks teeb selleks julgeid samme Norra.

Rõivas märkis, et aktsiisi makstakse ikka selles riigis, kus toodet turustatakse ja tarbitakse. „Lätlased peaksid siis meie viina meie eest kõik ära jooma, et ettevõtete selline tegevus mõju avaldaks. Paraku tarbitakse seda palju ära siiski Eestis,“ ütles ta. Ta lisas, et nii elatustase kui ka aktsiisimäärad on Lätis Eestist mõne aasta võrra maas. „Me veel ei tea, millised saavad olema tõusud Lätis järgmisest aastast ja peale seda. Minu hinnang – teades Läti eelarvelisi valikuid – on, et Lätis tõuseb aktsiis sarnaselt Eestiga,“ ütles ta. Suvel tõuseb Lätis kange alkoholi aktsiis 2%.

Peaminister rääkis, et kütuse- ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi vahel valides on otsustav argument rahva tervis. Tema sõnul mõjutab hind tarbimist enim. „Teame, et alkoholi liigtarbimisega kaasnevad kaudsed kulud ühiskonnale on märksa suuremad kui need mõjud, mis kaasneksid aktsiisitõusuga,“ ütles ta, lisades, et just alkoholi liigtarvitajad on hinna vastu kõige tundlikumad. Ta lisas, et tubaka ja alkoholi tarbimine on vabatahtlik, samas kui kütusetarbimine seda alati pole. „Seega kaldub kaalukauss rohkem alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu poole,“ ütles peaminister.

Rahandusminister Sven Sester lisas, et valitsuse eesmärk on, et kogu pahede pakett ei odavneks. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise juures arutletakse Sesteri sõnul mõju rahva tervisele ja salaturule, samuti arvestatakse seda, milline on sissetulekute kasv ja alkoholi lõpumüügi hind. Ta lisas, et loomulikult arvestatakse ka lähinaabrite poliitika üle. „Täna saame ülevaate, kas plaanitav tõus täidab seatud eesmärke ja siis teeme lõppotsuse,“ ütles ta.

Sester ütles, et praeguse valitsuse käekiri on huvigruppide kaasamine ja seda on tehtud ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise küsimuste üle arutledes. Tema sõnul avaldas Liviko soovi lükata aktsiisitõus kuu aja võrra edasi, et see ei langeks jõulumüügi perioodiga samale ajale ning valitsus arutleb ka selle üle.

Lisaks alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiirema tõusu üle arutleb valitsus täna, mida teha turismisektori käibemaksuerisusega. „Seda on tugevalt kritiseeritud. On olnud nii sisulist ja argumenteeritud kui ka lihtsalt lahmivat kriitikat,“ ütles Rõivas. Ta ütles, et valitsus püüab asjalikku kriitikat arvesse võtta ja leida lahendust, kuidas käibemaksuerisuse kadumist mitte nii järsuks teha ja kuidas maksumuutust leevendada.

Samuti arutleb valitsus, kas tulla vastu ettevõtjate soovile sotsiaalmaksu muudatus varasemaks muuta. Rõivase sõnul on ettevõtjad öelnud, et kui sotsiaalmaks langeks pool protsenti 2017. aasta esimesest jaanuarist ja ülejäänud pool protsenti 2018. aastal oleks firmade halduskoormus väiksem.