Paet: Ukrainast ei või väsida

Venemaa ei ole vahepeal oma ambitsioone Ukraina kohta muutnud.

Euroopa Liidule olid Ukrainal kõrged ootused sel nädalal Riias toimuva ELi naabruspoliitika tippkohtumise pärast. Oodati lubadust Ukraina kodanike viisavabaduse kohta ning selget sõnastust, mis annab Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi, kui nn Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.

„Positiivset toetavat konkreetset otsust oleks vaja,“ ütles Paet, kuid oli sunnitud nentima, et „kahjuks ei ole Euroopa Liit valmis neid sõnumeid andma.“

Paet osutas muu hulgas sellele, et kümnel Euroopa Liidu riigil 28st on siiani alles ratifitseerimata rohkem kui aasta tagasi sõlmitud Euroopa Liidu ja Ukraina assotsieerumisleping. See pidi algselt Riia tippkohtumiseks allkirjastatud olema.

Poliitilisele toetusele lisaks vajab Ukraina hädasti majandusabi. Välisraha vajadus, et vee peal püsida, on hinnatud 25 miljardile dollarile. Samas pole mingit kindlust, et vaevaliselt püsiv relvarahu kestma jääb ega tule uut pealetungi.

Sõjapidamine on Ukraina valitsusele kulukas ja kurnav, lisaks on riigis 1,2 miljonit sisepõgenikku, kes nõuavad samuti ressursse. Paralleelselt tuleb teha reforme olukorras, kus investeeringud on soikus, ehkki just investeeringud peaksid käivitunud reformiprotsessis olema üks olulisemaid komponente, rääkis Paet. Inimesed vaesuvad, seal hulgas kommunaalsektoris alanud reformidest, mis kunstlikud subsiidiumid kaotavad, ja rahulolematus valitsusega kasvab.

Ukraina valitsus on lõpuks ette võtnud võitluse korruptsiooniga, alustades energiasektorist. Korruptiivse siseriikliku ringkäenduse murdmiseks oodatakse erastamisprotsessis osalema välisfirmasid, mis tooks investeeringuid, oskusteavet ja uut tehnoloogiat. Poliitiline ebakindlus ning madal koht ettevõtlusvabaduse indeksis ei tee Ukrainast aga paraku kuigi atraktiivset investeeringute sihtriiki.

Oodatud on ka humanitaarabi – Paet rääkis, kui tänulikud on rindejoone lähedase linna elanikud Eestist tulnud abisaadetiste eest. Aktiivsemalt võib Ukrainale abi pakkuda ka konkreetsete valdkondade eksperte, pakkus Paet. Kohalikud inimesed ootavad eelkõige rahu. "Et see õudus lõpeks."

Paet rõhutas, et Ukrainas on kaalul palju enamat kui ühe riigi majanduslik käekäik. Küsimus on selles, kas Ukraina pöördub tagasi Vene mõjusfääri või on eeskujuks ka teistele endistele Nõukogude Liidu riikidele.

Paet rõhutas, et Ukraina konflikt ei või nagu Süüria pika kestuse tõttu rahvusvahelise tähelepanu alt kaduda ega eskaleeruda. Kui nii peaks minema, tuleb Euroopal lisaks Aafrika ja Lähis-Ida põgenikele valmistuda ka põgeniketulvaks Ukrainast.