Euroopa Liidu edumudel takerdunud

Idapartnerluse idee ja eesmärk oli pakkuda Armeeniale, Aserbaidžaanile, Valgevenele, Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale sarnaseid „stiimuleid“, mis aitasid Kesk-Euroopal ja Balti riikidel teha arenguhüppe, mis on neist praeguseks teinud demokraatlikud Euroopa Liidu riigid.

EL ei oska oma edulugu jutustada

„See (Ida- ja Lääne-Euroopa taasühendamine – toim) on Euroopa Liidu tohutu edulugu, mida Euroopa Liit ise kuidagi jutustada ei oska,“ rääkis läinud nädalal Tallinnas Prantsuse üks tuntumaid ajaloolasi ja politolooge Jacques Rupnik, kes juhib rahvusvaheliste uuringute keskust CERI ja on professor Sciences Po ülikoolis Pariisis.

Paraku tuli Rupnikul tõdeda, et Euroopa Liidu naabruspoliitika on praeguse seisuga läbi kukkunud nii idas kui lõunas – Ukrainas puhkes sõda ning Euroopa lõunapiiril on tohutu põgenike tulv Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. Nn Araabia kevadest on kõige stabiilsemana välja tulnud vaid Tuneesia. „Demokratiseerimise lootuse asemel on Euroopa äärealadel juhtunud hoopis midagi muud,“ nentis Rupnik.

Välispoliitiline kontekst on muutunud – Venemaa on muutunud ning tõlgendab idapartnerlusse protsessi nüüd teravalt enese vastu suunatud arenguna. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas teisipäeval Brüsselis ELi sammude eest, mis kahjustaksid Venemaa huvisid. Veel 2013. aastani oli Moskva suhtumine idapartnerlusse leige, kuid nüüd tahab Venemaa Ukrainat näha pigem aasta algusest käivitunud Euraasia Liidus koos Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Armeeniaga. Samal ajal näitab Balkani riikide käekäik, et isegi perspektiiv saada Euroopa Liidu liikmeks ei pruugi alati arengut positiivses suunas edasi viia.

Kõik need probleemid tabavad Euroopat ajal, mil Euroopa Liit ise eneses kõhkleb ning populistid pead tõstavad. Raske on sõnastada ja kokku leppida ühist poliitikat. Ent kui naabruspoliitika nii idas kui lõunas täielikult kokku vajub ja Euroopast saab sisserände sihtmärk, on see poliitiline dünamiit Euroopa Liidule endale, hoiatas Rupnik.

Ootus vabakaubanduslepingutele

Riia tippkohtumiselt oodatakse, et ELi liidrid kinnitavad üle Ukraina, Moldova ja Gruusiaga läinud aastal sõlmitud ulatuslikud vabakaubanduslepingud. „Kõige olulisem signaal saab olema ELi lubadus, et need lepingud jõustuvad,“ nentis Bildt, ärgitades Euroopa Liitu naabruspoliitika riike senisest veelgi enam toetama. Lihtne see ei ole, pikaajalist stabiilsust on raskem ehitada kui lühiajalist ebastabiilsust tekitada.