Äripäev • 20. mai 2015 kell 11:20

Riigi tulud kasvasid 7,4 protsenti

Riigikassa tulud kasvasid.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Aprilli lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 7,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enamike tululiikide lõikes, seal hulgas suurenes välistoetuste laekumine, teatas rahandusministeerium.

Kuludeks suunati mullusega võrreldes 5,8 protsenti rohkem vahendeid, kasvasid peamiselt väljamaksed toetusteks ja tegevuskuludeks.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigile tulusid 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 180,1 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 30,9 protsenti aastaks planeeritust, mis on 147,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal vahemikul. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulusid laekus aasta algusest 2,21 miljardit eurot, mis on 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest. Maksutuludest laekus suurimate tululiikidena sotsiaalmaksu 774,6 miljonit eurot, käibemaksu 592,8 miljonit eurot ning aktsiise 275,1 miljonit eurot. Maksulaekumist mõjutas tulumaksu tagastus füüsilistele isikutele veebruarist kuni aprillini kogumahus 92,4 miljonit eurot.

Mittemaksulisi tulusid laekus aprilli lõpuks 419,5 miljonit eurot, mis on 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 276,4 miljonit eurot, mis on aastaga kasvanud 26,5 miljonit eurot ehk 10,6 protsenti. Kaupade ja teenuste müügist laekus aasta algusest 52,2 miljonit eurot ja muid tulusid 66,1 miljonit eurot. Edasiantavaid makse oli 399,7 miljonit eurot ehk 5,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti rohkem kui mullu. Kulude maht suurenes eelmise aasta sama perioodi väljamaksetega võrreldes 147,6 miljoni euro võrra peamiselt kasvanud toetuste arvel. Kululiikidest suurimad olid antud toetused summas 1,38 miljardit, muud tegevuskulud 840,9 miljonit ning tööjõu- ja majandamiskulud 414,6 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20,3 miljoni euro võrra ehk 5,1 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 216,8 miljonit eurot, aastane kasv 2,1 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 197,9 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga.

Investeeringuteks kasutati nelja kuuga 85,8 miljonit eurot. Riigiasutused investeerisid ise 44,8 miljonit eurot, mis on 15,4 miljonit eurot ehk 52,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 41 miljoni euro ulatuses, mis on 51,8 miljonit eurot ehk 55,9 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 142,5 miljonit eurot ehk 14,2 protsenti aastaks plaanitust, mis on 70,1 miljonit eurot vähem kui mullu peamiselt eelmise, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste maksete 46 miljoni eurose vähenemise arvel. 2007.–2013. aasta perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning aprilli lõpu seisuga on tolle perioodi lõpetatud projekte 14 005 ja elluviimisel on veel 1046 projekti. Kogu käimasolevaks, 2014.–2020. aasta finantsperioodiks on struktuurivahendeid planeeritud 3,5 miljardit eurot, sellest on tänavu vahendeid kasutusele võetud 27,2 miljonit eurot.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 1,43 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,05 miljardit ning stabiliseerimisreservis 369,2 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta aprilli lõpu seisuga kasvas riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 154,6 miljoni euro võrra ehk 12,2 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid on aastaga vähenenud 5,5 miljoni euro võrra, ulatudes 12,2 miljoni euroni.

Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,77 protsenti SKP-st ehk 156,3 miljonit eurot. Valitsussektori nominaalne puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaal-kindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 193,5 miljonit eurot ja 14,5 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve oli esimese kvartali lõpuks 51,7 miljoni euro ulatuses ülejäägis.

Hetkel kuum