Swissleaks paljastas pangaomanike sahkerdamised

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 4. juuni 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swissleaks paljastas pangaomanike sahkerdamised
Pankrotti aetud Snoras panga osanikud, vene oligarh Vladimir Antonov ja leedulane Raimondas Baranauskas. Foto: Verslo Žinios
Swissleaksi andmed paljastasid Leedu ametivõimude eest välismaale põgenenud vene pankuri salaplaanid.
Aastatel 2006 ja 2007 oli HSBC Šveitsi allüksuses Balti riikidega seotud 171 kontot, millel seisis peaaegu 240 miljonit dollarit. Enam kui pool sellest summast on seotud lätlastega, kuid kurioosseim juhtub kuulub Leedu panga Snorase ühele omanikule, venelasele Vladimir Antonovile, kes plaanis võõra rahaga eralennuki osta.
Läti on Balti riikidest ainus, kes pole Prantsusmaa maksuametilt lekkinud andmeid oma käsutusse saanud. Leedu maksuamet küsis HSBC lekkinud andmed endale niipea, kui need Prantsusmaa ametivõimude kätte sattusid. Prantsusmaa ametnikud andsid andmed Leedu maksuametile näost näkku kohtumisel, et vältida nende leket meediasse. Leedu maksuameti direktori asetäitja Artūras Klerauskas ütles, et kuigi 2006 - 2007 aasta andmed on pea kümme aastat vanad, mängivad need olulist rolli pettuste ja kuritegude tuvastamisel.
Ajaloo suurim pangaleke
HSBC pangast lekkinud failid katavad ajavahemiku 2005-2007 ja tegu on ajaloo ühe suurima pangalekkega, heites valgust ligemale 30 000 pangakontole, millel on pea 120 miljardi dollari eest varasid.
Maailma uurivate ajakirjanike ühenduse (ICIJ) andmete järgi oli HSBC Šveitsi allüksuses Eestiga seotud isikutel hoiul kokku 10,7 miljoni dollari jagu varasid. Kõige suurem ühe kliendiga seotud summa oli 4,1 miljonit dollarit, konto kuulus Peter Harry Kandimaale, kes väidab ise, et summa oli hoopis Rootsi kroonides.
Maailma eri riikide meediaväljaannete The Guardiani, Le Monde, BBC Panorama ja Washingtonis asuva ICIJ koostöös hangitud andmed paljastavad, et Šveitsi erapank turustas muu hulgas aktiivselt skeeme, mis võimaldaks rikastel klientidel vältida Euroopa makse ja aitas varjata deklareerimata tulusid maksuhaldurite eest. Panga klientideks olid ka rahvusvahelised kurjategijad ja korrumpeerunud ärimehed. Maksuhalduritel üle maailma on lekkinud infole konfidentsiaalne ligipääs olnud juba alates 2010. aastast. Kokku puudutavad materjalid 106 000 klienti 203 riigist.
Pärast lekete ilmsikstulekut on maailma suuruselt teise panga esindajad finantsmeedia vahendusel agaralt sõna võtnud. "Me teadvustame ja oleme vastutavad varasemate möönduste ja kontrolli läbikukkumise eest," teatas pank avalikus teadaandes. Samuti viitasid panga esindajad, et alates 1999. aasta üleostust polnud Šveitsi allharu täielikult HSBC pangaga integreeritud, mis omakorda võimaldab "oluliselt madalamaid" standardeid.
Ärimehed põgenesid Suurbritanniasse
Leeduga seotud kontoomanikest on nimekamad endised Snoras panga osanikud Vladimir Antonov ja Raimondas Baranauskas. Snoras oli Balti riikides suuruselt viies kommertspank. 2011. aastal läks pank pankrotti, jättes maha nelja miljardi liti ehk 1,2 miljardi euro suuruse võla. Enne pankrotti võttis Snorase ohjad üle Leedu valitsus, kuna avastati, et pangast on kadunud miljoneid litte. Pärast skandaali lahkusid Leedust nii venelasest Antonov kui ka leedulane Baranauskas. Praegu elavad nad Londonis ja hoiduvad Leedu ametivõimude kätte sattumisest.
HSBC andmete järgi oli Antonov seotud vähemalt kolme pangakontoga. Suurim summa - 65,5 miljonit dollarit - oli Snoras panga kontol, kuid lõplikuks kasusaajaks oli märgitud Antonov isiklikult. Kontoga oli seotud ka Baranauskas.
Lisaks oli Antonovil isiklik pangakonto 1,86 miljoni dollariga. Kolmas konto kuulus Küprosele registreeritud ettevõttele nimega Panatrones Holdings Limited, mis oli dokumentide järgi 2006 -2007. aastal HSBC-le hoopis pea 21,46 miljonit dollarit võlgu.
HSBC siseinfo järgi tahtis vene miljonär Antonov 2005. aastal soetada 3,5 miljonit dollarit maksva eralennuki, mille kavatses välja osta Snoras panga rahaga. Dokumentide järgi oli HSBC ametlik klient küll Panatrones Holdings Limited, kuid pank teadis, et selle taga on Antonov. Eralennuki ostmiseks korraldas Antonov lähedaste sõprade ja teiste Snorase töötajatega kohtumisi Moskvas. Kuigi pole teada, kas tehing ka lõpuni viidi, viitavad allikad, et Antonovil siiski oli eralennuk.
Leedu keskpank ei kommenteerinud, kas panga rahaga eralennuk osteti. Küll aga on Antonovi ja Baranauskase kahtlased tegevused ja seosed Šveitsi pangaga välja toodud Londoni Westminister Magistratesi kohtule esitatud dokumentides, millega taotleti Antonovi ja Baranauskase väljaandmist Leedule. Antonov ega tema advokaat pole vastanud ajakirjaniku küsimustele HSBC pangakontode kohta.
Vene oligarh on püüdnud äri ajada ka Eestis. 2012. aastal ütles altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud endine kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Indrek Põder, et Antonov tundis suuremat huvi ka Eesti panganduse vastu. Vahistatud Põder väitis ülekuulamisel, et Antonov tahtis saada Krediidipanga üheks omanikuks. Tollal olla Krediidipanga suuromanik Moskva Pank huvitatud oma 40-protsendilise osaluse müümisest. Osaluse ostuhinnaks küsiti 23 miljonit krooni ehk 1,47 miljonit eurot. Tehing jäi siiski lõpuni viimata.
HSBC Šveitsi allüksuses omas kontot ka mitmete edetabelite järgi Leedu rikkaim ärimees Saulius Karosas.Foto: Julius Kalinskas
Kui sul on andmeid enda varasid välispankades varjavate eestlaste kohta, siis saada vihje aadressil [email protected] või helista 667 0408.
Kontoomanike seas ka Leedu rikkaim mees
Skandaalses HSBC Šveitsi allüksuses oli pangakonto ka Saulius Karosasel - Šveitsis elaval ärimehel, keda on mitmeid kordi spekuleeritud Leedu rikkaimaks meheks. Karosas seljatab rikkusega isegi jaeketi Maxima suurosaniku Nerijus Numavičiuse, kes oli eelmisel aastal Äripäeva Rikaste TOPis kuuendal kohal, omades Eestis 118,5 miljoni euro eest varasid.
Karosas on Leedu kohaliku panga Medicinos pank suurosanik ja tegutseb naftaäris. HSBC pangas oli Karosase nimi seotud kahe Iirimaa ettevõttega, Western Petroleum S.A ja Sundora Ltd. Mõlemad olid märgitud kui Medicinos panga osanikud. Nüüdseks on firmad uksed sulgunud ja HSBC kontod kinni. Lekkinud andmetest Karosase nimi ja konto küll läbi jookseb, ent kuna kontod olid 2006. aastaks suletud, pole teada, kui suuri summasid pangas hoiustati.
HSBC pangaleke
2006-2007 HSBC töötaja Hervé Falciani hakkas omastama pangaklientide salajast kontoinfot.
2008 Falciani arreteeriti Genfis. Pärast kautsjoni vastu vabanemist põgenes Prantsusmaale. HSBC teatas, et Šveitsi pangast varastatud info puudutab 30 000 kontot.
2010 Prantsusmaa hakkas teiste riikide maksuameteid informeerima HSBC lekkinud failidest.
2014 Prantsusmaa alustas ebaseadusliku finants- ja pangategevuse tõttu HSBC vastu ametlikku uurimist. Belgia süüdistas HSBCd rahapesus ja pettuses, Argentina maksudest eemalehoidmises.
2015 Meedia avaldas kontoomanike failid. HSBC võttis süü omaks. Märtsis teatas Prantsusmaa, et HSBC Šveitsi erapanga vastu alustatakse maksupettuste süüdistuste tõttu uurimist.
Läti pankurid ja naftaärimehed
Üle kolmveerandi kõikidest Läti varadest HSBC Šveitsi pangas kuulub Vene taustaga investeerimisfondile Volga River One Capital Partners. Kontodel oli kokku 94,4 miljonit dollarit ning nendega olid seotud ka Läti miljonärid ja ABLV panga kaasomanikud Olegs Fils ja Ernst Bernis.
Bernis ja Fils teatasid ABVL panga pressiesindaja kaudu, et pea 100 miljonist dollarist HSBC pangakontol kuulus vaid 5 miljonit AVBL-le, isiklikku raha ärimehed kontole ei kandnud. Pank pani 2006. aastal raha Volga River Capital Partneri kapitalifondi, sest kavatses investeerida autotööstusesse. ABVL panga teatel on investeering Volga River One Capital Partnersisse korrapäraselt auditeeritud ja rahadega sahkerdatud pole.
Üks nimekamatest Lätiga seotud kontodest kuulub naftatransiidiettevõttele Lat-West-East, firmale, kus tegutsevad endised KGB ohvitserid Juri Šabašov ja Vladimir Komogortsev. Konto suleti aga 1990. aastatel, mistõttu pole teada, millist summat kontol hoiustati.
HSBC pangas oli konto ka Läti tööandjate liidu LDDK asepresidendil Ivars Strautinsil. Tema hoiustatav summa oli 121 366 dollarit. Strautins rääkis, et kuna 1990. aastatel ei töötanud Läti krediitkaardid väljaspool piiri, avas ta igaks juhuks ühes USA pangas konto. Strautinsi sõnul viidi konto hiljem tema nõusolekut küsimata HSBC Šveitsi panka.
Artikkel valmis koostöös Re:Baltica Läti uuriva ajakirjaniku ja toimetaja Sanita Jemberga ja Leedu meediaväljaande 15min.lt reporteri Šarūnas Černiauskasega.
Hetkel kuum