Marge Väikenurm • 4. juuni 2015 kell 21:01

Ettevõtja: töölisi must palk ei kohuta

Ettevõtja Arno Tali teab, et töölised on valmis kõrgema palga nimel kõiki makse mitte tasuma.  Foto: Raul Mee

Ettevõtja Arno Tali kirjeldab värvikalt, kuidas töölised ei kohku musta palka vastu võtmast.

Äripäev on kirjutanud nädala jooksul kahest juhtumist, kus ehitusturul tegutsev ettevõte maksab konkurentidest tunduvalt ning kõrvalt vaadates ebaloomulikult madalat palka. Lammutusfirma Eldostar ja ehitusmasinate rentija Multivara Transport juhatuse liige Arno Tali rääkis Äripäevale mitmest juhtumist, mil töölised ei kohku musta palka vastu võtmast.

Äripäev kirjutas läinud nädalal, et lammutusteenust pakkuvate ettevõtete keskmised palgad erinevad nii palju, et tekitavad küsimusi ümbrikupalga maksmise kohta. Üks, keda konkurendid kahtlustavad mustalt maksmises, on rahandusministeeriumi hoonet lammutav Aspen Grupp.

Firma omanikeringi kuulub ka Anti Mölter, kellele omakorda kuulub edukas Jõgevamaa ettevõte Wesico Project, mis ehitab vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasse. Firma keskmine tasu iga töötaja kohta oli läinud aasta majandusaruande põhjal 699 eurot brutos, mis konkurentide hinnangul on samuti turu keskmisest madalam.

Tahavad kõrgemat palka

Nii meenus Talile kopajuht, kes töötas alguses Multivara Transpordis, hiljem Eldostaris, kus teenis vanas rahas umbes 20 000 krooni ehk 1278 eurot. Palganumber jäi töölisele liiga kesiseks. Peagi läks mees tööle Eldostari konkurendi juurde, tuli tagasi, kuid seejärel suundus järgmisele konkurendile töötama.

“Kui nimesid vaadata, mis on artiklites välja toodud… Inimene ei ole meil rahul, kuigi tal on 100% ametlik palk, suhteliselt kõrge palganumber. Kui vaadata majandusaasta aruandeid, siis kuidas on võimalik, et järgmises firmas on ta nõus miinimumpalgaga?” esitas Tali retoorilise küsimuse.

Eelmise aasta talve lõpus või kevade alguses - Tali täpselt ei mäleta - tuli treilerijuht palgatõusu küsima. Konkurent tahtis sama töölist palgata. “Tuju on paha. Mõtlen, et palgatase meil halb ei ole ja on muud hüved. Võtan siis konkurendi aastaaruande ette ja näen, et töötajate keskmine palk on miinimum,” imestas Tali.

Kolmas näide pärineb läinud sügisest, kui üks meestest soovis Tali firmas tööd saada. Töömees ütles, et teenib teises kohas kuus eurot tunnis. Selgus, et teda polnud tööle vormistatud - kogu töötasu sai ta mustalt. “Ei olnud sinna tööjõuregister jõudnud. Huvitav, et polnud inimest isegi miinimupalgaga tööle vormistatud,” sõnas Tali.

Tali usub, et maksuameti kontrollkäigud, mis ajavad objektidel mustalt töötavaid mehi “kui sipelgaid lendu”, aitavad olukorda parandada. Ta teab ereda näitena ettevõtet, kus keskmine palk kerkis pärast maksuameti luubi alla sattumist järgmises majandusaruandes tunduvalt.

“Kui vaatan konkurente-kolleege, siis on päris palju seda, mis muutmist vajab,” nentis Tali. “Kuni selle teemaga midagi ei kaasne, siis midagi ei muutu, aga usun, et kui järgmisel aastal vaadata majandusaasta aruandeid, siis kindlasti on ettevõtete keskmine palgatase tõusnud.”

Ümbrikupalk on risk

Kaido Lemendik, maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja:

Oleme sarnaste juhtumitega kokku puutunud. Meie soovitus ettevõtjatele on anda maksu- ja tolliametile teada oma konkurentidest, kelle puhul tekib kahtlus, et nad maksavad ümbrikupalka.Töövõtjate teadlikkus ümbrikupalgaga nõustumise riskidest võiks alati suurem olla. Kui jätta kõrvale asjaolu, et tööandja poolt deklareerimata palgalt ei saa töötaja haigus- ja koondamisraha, puhkusetasu, hüvitist töötukassast, ning oluliselt väheneb tulevikus saadav pension, siis on üks risk ka maksukohustuse ees vastutamine. Kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka saanud ja teab, et tema tasult pole tulumaksu kinni peetud, siis seaduse järgi on tal endal kohustus tulu deklareerida ja tulumaks tasuda.

Must raha sobib

Tööle kandideerivale inimesele esitab Tali alati ühe stampküsimuse, uurides, kui suurt osa töötasust eelistaks mees mustalt ja ametlikult.

“Nad on nõus saama osa nii ja teise naa. Mina olen seda meelt, et kui siin riigis elan, tahan siin arstiabi saada, et õpetajad koolides töötaks ja lasteaiakohad olemas oleks, siis pean riigile midagi andma, mitte üritama riigil nahka üle kõrvade tõmmata,” kommenteeris töömeeste suhtumist Tali, kelle meelest ei taju nad tihti ohte, mis ümbrikupalga maksmisega pikemas plaanis kaasnevad.

Kuigi tööd võib mõnel perioodil aastast, eriti talvel, nappida, ei ole see Tali meelest hea põhjendus kesisemale keskmisele töötasule. “Kui näiteks Eldostaril poleks seisakuid, siis oleks ju lust ja lillepidu ning keskmine palk veelgi kõrgem,” iroonitses Tali.

Riigihangetel peaks tema meelest arvestama osalevate ettevõtete palgatasemetega, mis selekteeriks ühed firmad teistest. “Need, kes püüavad ausalt hakkama saada, ei kvalifitseeru praegu või peavad kuskilt püksirihma pingutama,” lisas Tali, märkides, et soodsa hinna tagaajamine teeb karuteene tööliste palkadele.

Hetkel kuum