Äripäev • 9. juuni 2015 kell 8:00

Põgenike kvoodiplaan ähvardab kokku kukkuda

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker  Foto: Reuters

Euroopa Komisjoni jäik poliitika põgenike kvootide teemal ähvardab kogu plaani nurjata, kirjutab Brüsseli poliitiline väljaanne Politico. Täna kujundab ka Eesti valitsus oma lõpliku seisukoha kõnealuse plaani kohta.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lükkab jõuliselt tagant plaani võidelda Euroopa migratsioonikriisiga, mis näeb ette nii pagulaste kui ka põgenike ümberpaigutamist teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Nüüd aga ütlevad isegi kava toetajad, et Junckeri kõva käe poliitika annab tagasilööke, seades ohtu kogu plaani.

Nimelt koosneb Junckeri plaan kahest osast. Esiteks 20 000 ametlikult pagulase staatuse saanud inimese ümberpaigutamisest Euroopa Liidu riikides, kuid lisaks ka 40 000 põgeniku, kes alles taotlevad pagulase staatust, ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast.

Just viimase - põgenike kohustusliku ümberpaigutamise vastu, on tugev vastasseis eelkõige Ida-Euroopas ja Baltimaades, kust teatatakse, et on leitud viis plaani blokeerimiseks. „Me oleme kindlad, et suudame ettepaneku nõukogus blokeerida,“ ütles Tšehhi suursaadik Euroopa Liidu juures Martin Povejšil. Tšehhi on olnud kõige häälekam ja kirglikum plaani vastane.

Junckeri jäik liin on aga ohtu seadnud ka plaani esimese osa ehk ÜRO kinnitatud 20 000 pagulase ümberasustamise. Ametlikult asüüli saanud inimeste ümberpaiknemine peaks toimuma vabatahtlikkuse põhimõttel. „Kui Juncker surus aprillis toimunud Euroopa Nõukogul läbi vabatahtliku ümberasustamise plaani, maksis see mõnele valitsusele suure osa poliitilisest kapitalist,“ ütles üks Ida-Euroopa liikmesriigi vanemdiplomaat väljaandele Politico. „Tulles välja kohustusliku ümberpaigutamise skeemiga nii ruttu pärast seda, astus ta üle piiri. Nüüd võivad nad (valitsused – toim) kogu toetuse plaanile tagasi tõmmata.“

Mitmes riigis on Junckeri plaan suurendanud vastuseisu igasugusele põgenike ümberpaigutamisele, ka vabatahtlikule. Seda eriti Ida-Euroopa riikides, mis pole harjunud võtma vastu suurel hulgal inimesi mujalt. See on muutnud migratsiooniteema toksiliseks.

Avalikku vastuseisu toidab osaliselt ka hirm, et ümberpaigutamise programm, mis peamiselt puudutab põgenikke Lähis-Idast, võib olla moodus islamiterroristide sisenemiseks Euroopa Liitu. Nii kirjutas eelmisel nädalal Dagbladet, et Norra julgeolekuteenistus peatas 10 terrorikahtlusega inimest, kes oleks riiki ümber paigutatud pagulastena ÜRO heakskiidul ja valikul.

Kuid Junckeri plaanile leiab vastaseid mitte ainult Ida-Euroopast, vaid selles kahtlevad ka suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa, kes on skeptilised, kas riikide võimekus ja Komisjoni plaan on kooskõlas. Hispaania süüdistab aga Euroopa Komisjoni kiirustamises.

Kokku on Euroopa Nõukogus riikide vahel jagatud 352 häält, kuid kuna Suurbritannia, Iirimaa ja Taani ei pea migratsiooniplaanis osalema, siis ei saa nad ka hääletada ehk kokku osaleb hääletusel 309 häält. Junckeril on häälte kokkusaamisel suuri raskusi. Nimelt oleks tal vaja heakskiiduks kokku saada 72 protsenti 309 ehk 223 häält. Kuid kui vastu on Poola (27 häält), Ungari (12), Tšehhi (12) ja nüüd ka Hispaania (27) ning tõenäoliselt ka Eesti (4), Leedu (7) ja Soome (7), saaks Komisjon kokku vaid 213 poolthäält.

Euroopa Komisjoni mai lõpus välja käidud plaani järgi saabuks Eestisse kahe aasta jooksul ühtekokku 1064 pagulast. Täpsemalt on Eestisse kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Sama aja jooksul asustatakse Eestisse ümber 326 inimest, kelle varjupaiga taotlus on rahuldatud. Täna kujundab Eesti valitsus oma seisukoha kõnealuse plaani kohta.

Hetkel kuum