Ungari majandus üllatab kriitikuid
Kriitikud vaatavad hämmeldusega Ungari majandustulemusi ega oska midagi kosta – palju kriitikat saanud Viktor Orbani majandusreformid ehk nn Orbanomics on majandusele elu sisse puhunud, kirjutab Financial Times.
Ungari suurim puhkuste broneeringusait näeb praegu häid päevi. Viimase kuue kuu jooksul on broneeringute arv kahekordistunud, Ungari tarbija on saavutanud suurema kindlustunde ning see aitas Ungari majandusel eelmisel aastal kasvada kiiremini kui ühegi teise Euroopa Liidu liikmesriigi oma.
Kuna finantskriisi järgsetel aastatel on puhkajate arv olnud üsna tagasihoidlik, ei suuda broneeringusaidi szallas.hu esindaja Gergely Szugyi kuidagi ära imestada, et ungarlased nii julgelt puhkuseid planeerivad.
„Ungarlased tundsid viimase viie-kuue aasta jooksul, et nad ei saa raha kulutada,“ lausus ta. „Ent nüüd nad teavad, palju nende laen maksab, arved on veidi väiksemad ning raha on hakatud rohkem kulutama,“ lisas Szugyi.
Valitsuse seisukohast tähendab see seda, et Orbani valitsuse otsus kasutusele võtta üsna ebatavalised maksumeetmed on end igati õigustamas. Riigi rahandusse on varasemaga võrreldes toodud süsteemsus ning kord, mis püsib valitseva partei võimul olemise hinnaga.
Mitmed analüütikud ja poliitilised vastased on varasemalt väitnud, et Orbani kehtestatud maksusüsteem ehk Orbanomics toob endaga kaasa katastroofi. Selle asemel tuleb kriitikutel vähemasti praegu oma sõnu süüa: Ungari majandus on ebatavaliselt suure hooga kasvama hakanud.
Siiski leiavad kriitikud, et praegune majandusime ei püsi kaua ning süüdistavad Orbanit välisinvestoritele diskrimineerivate maksude kehtestamises ning seeläbi turu usalduse rikkumises.
„Praegune majanduse olukord on saavutatud vaatamata valitsuse otsustele, mitte nende tõttu,“ lausus endine keskpanga juht György Suranyi.
Viktor Orban naasis võimutüüri juurde 2010. aastal ning pidi hakkama lahendama olukorda, kus riigieelarve oli defitsiidis ning IMFile oli vaja tagasi maksta 20 miljardi dollari suurune võlg. Orbani valitsus võttis koheselt ette suured muudatused: reformiti kogu riiklikku maksusüsteemi, kehtestades proportsionaalse 16%lise tulumaksu sissetulekutele, samal ajal kehtestati aga lisamaksud telekomile, meediale, energiale ning finantssektorile.
Samuti riigistas Ungari kohustuslikud pensionifondid, misläbi avanes riigieelarvesse uus tulude voog. See aitas ühelt poolt vähendada defitsiiti, ent samas suurendas riigi vastutust.
Orbani maksumeetmed on pannud Euroopa Komisjoni kulmu kortsutama: leitakse, et välisinvestoreid diskrimineeritakse. Sest ajast peale on Ungari valitsus olnud üsna tugeva rahvusvahelise surve all, mistõttu paistab, et Ungari hakkab järele andma küsimustes seoses meedia ja pankade maksustamisega. Välisinvestorid pole jätkuvalt rahul ning jätkavad riigi süüdistamist diskrimineerimises.
Siiski, hoolimata virinast, kasvas Ungari majandus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,5%. Seda suuresti tänu 2,6% võrra suurenenud kodumajapidamiste tarbimisele, tööstustoodangu kasvule ning miljardeid eurosid väärt Euroopa Liidu investeeringutele. Ungari riigivõlg on kahanenud 77%le SKPst, samuti on vähenenud eelarvedefitsiit, mis on nüüd alla 3% piiri sisemajanduse kogutoodangust, nagu Euroopa Liidu regulatsioonid ette näevad.
Mais ütles Orban televisiooni vahendusel, et hoolimata mitmetest agressiivsetest avaldustest, mida Ungari maksussüsteemile on tehtud, on nüüd mitmed kriitikud hoopistükkis tulnud küsima, kuidas selline maksumudel tegelikult välja näeb.
Orbani vastased aga väidavad, et praegune õnn ei püsi kaua. Raskustes pangad, ettearvamatud regulatsioonid ning liiga suur riigi roll ei võimalda praegusel, edumudelina näival süsteemil, kaua püsida. Nimelt arvatakse, et praegune kasv tuleneb sellest, et väljumas ollakse langusest ning kasv näib suur. Niinimetatud kriisimaksud on maksussüsteemi pikaajaliselt sisse kirjutatud ning see vähendab keskpikas ajaperioodis kiiret kasvupotentsiaali märkimisväärselt.
Mõlemad osapooled teavad, et majanduse kasvutempo aeglustub. Aprillis teatas IMF, et ennustab Ungari majanduskasvuks sel aastal 2,7%, järgmise aasta majanduskasvu taset prognoositakse praegu 2,3%le.