- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venezuela on Hiina lõa otsas
Wall Street Journal kirjutab, et Hiina Arengupank on laenanud alates 2008. aastast Venezuelale ligi 37 miljardit dollarit. Pank on aidanud Hugo Chavezi ning tema järglase Nicolas Maduro režiimi elujõulisena hoida, samal ajal on see teinud Hiina Arengupangast Venezuela ühe suurema võlausaldaja. Ja tundub, et rahal ei näi lõppu: Hiina olevat seda vajadusel veel juurde lubanud.
Hiina Arengupanga plaan on lihtne. Tänutäheks vastutulelikkuse eest peab Venezuela Hiinasse saatma igal aastal miljoneid barreleid naftat. Eelmise kümnendi keskpaigast saadik on pank andnud miljardeid dollareid laene erinevatele energiaettevõtetele ning riikidele, kelle majandus on väga sõltuv nafta müügist. Kõige selle eesmärk on kindlustada vajalikud ressursid Hiina majanduse kasvuks.
Venezuela puhul on strateegia aga üsna viltu läinud. Viimastel kuudel on Hiina Arengupank pikendanud laenutähtaega ja leevendanud tagasimaksetingimusi. Teisalt, kuna Venezuelas on praegu väga kõrge inflatsioon, peletab see investorid minema, mis lõppkokkuvõttes muudab riigi pangast veelgi sõltuvamaks.
Püsiv raha pumpamine
Washingtonis asuva mõttekoja Inter-American Dialogue analüütik Margaret Myers ütles, et paljusid šokeerib, kuidas Hiina Arengupank endiselt Venezuelasse raha pumpab ning see tundub olevat püsiv.
Caracas andis selle aasta jaanuaris teada, et Hiina teeb Arengupanga kaudu ligi 20 miljardi dollari suurust investeeringut peamiselt infrastruktuuri ning kinnisvarasse. Pank ega Hiina valitsus pole investeeringut kommenteerinud.
Reitinguagentuur Moody’s langetas Venezuela reitingu jaanuaris tasemel Caa3, teatades, et riigi „maksejõuetuse risk on tõusnud märkimisväärselt“. 2014. aastal oli inflatsioon 68,5%, pärast seda on riik keeldunud majandusandmeid teatamast. Analüütikud usuvad, et inflatsioon on tõusnud üle 100%.
Kõigest sellest hoolimata surub Hiina Arengupank end Venezuelale üha lähemale. Eelmise aasta juulis avas Hiina Arengupank Venezuelas suisa oma kontori, panga juht Hu Huaibang nimetas kontori avamist „uueks alguseks“.
Maailma 15 seas
Hiina Arengupank on suuruselt viies pank Hiinas, samuti kuulub see maailma 15 suurema panga sekka. Pangal on varasid 10,4 triljoni jüääni ehk 1,7 triljoni dollari väärtuses. Välisvaluuta laene on pank 2014. aasta lõpu seisuga välja andnud 267 miljardi dollari väärtuses. 2009. ja 2010. aastal andis pank 65 miljardi dollari väärtuses laene energiakompaniidele ning riikidele, kelle majandus sõltub suurel määral nafta müügist, lisaks Venezuelale ka näiteks Venemaale, Turkmenistanile, Ecuadorile ja Brasiiliale.
Eurasia Groupi analüütiku Erica Downsi sõnul võib näha, et 2000. aastate keskpaigast alates on Hiina Arengupanga laenamistegevus olnud seotud ressurssidega.
Hetkel kuum
Panga tegevus jõudis Venezuelasse 2008. aastal, kui pank lõi koos Venezuela valitsusega kuue miljardi dollari suuruse infrastruktuurifondi. Hiina ettevõte Citic Group ehitas Caracasesse ja Barinasesse korterelamuid, China Railway Engineering Corp aitas ehitada kiirraudteeprojekti.
Algselt laenas pank neli miljardit dollarit vastastikusesse arengufondi, ülejäänud osa panustas Venezuela Riiklik Arengufond. Järgnevatel aastatel laenas Hiina Arengupank aga raha juurde ning uuendas laene, kui nonde tähtajad kukkusid. Kokku on pank fondi panustanud 14 miljardit dollarit.
330 000 barrelit päevas
Kõik laenud näevad ette, et Venezuela riiklik naftakompanii Petróleos de Venezuela SA saadab Hiinasse naftat, kohustuslikus korras vähemalt 330 000 barrelit päevas. Venezuela nafta moodustab 4-5% Hiina nafta impordivajadusest.
Nafta hind on aga langenud, mistõttu on Hiina nõus Venezuelast saama vähem naftat. See tähendab, et Venezuela ei pea täitma enam päeva normi, vaid võib rohkem naftat müüa mujale, et raha teenida.
Hoolimata heldekäelisest laenamisest, langes Hiinas Venezuelast imporditava nafta hulk möödunud aastal 11% võrra. Sel aastal on see püsinud enam-vähem samal tasemel. Selle aasta aprillis importis Hiina Venezuelast 296 000 barrelit naftat päevas.
Kuna Hiina Arengupank kuulub riigi omandisse, pole tõenäoline, et pangal majandusnäitajad kehvaks läheksid, kui Venezuela muutub maksejõuetuks. Siiski on näha, et panga fookus on tasapisi muutunud. Nimelt teatas Hiina valitsus aprillis nii Arengupangale kui ka teistele pankadele, et nood peaksid keskenduma Hiina riigi prioriteetide rahastamisele. Siiski usutakse, et Hiina Arengupank jätkab kõigest hoolimata Venezuela suurt rahastamist.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele