Mida otsustab Kreeka kohta Euroopa Keskpank?

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 1. juuli 2015 kell 8:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida otsustab Kreeka kohta Euroopa Keskpank?
IMFi juht Christine Lagarde ja EKP president Mario DraghiFoto: Scanpix/REuters
Täna õhtul Frankfurdis kokku tulev Euroopa Keskpanga nõukogu peab otsustama, kas ja kuidas reageerida sellele, et Kreeka jättis eile Rahvusvahelise Valuutafondi ees oma võlakohutuse täitmata.
Kas ja millistel tingimustel saab Euroopa Keskpank heaks kiita erakorralise likviidsusabi jätkamise Kreeka pankadele, mida annab Kreeka keskpank. Erakorralist likviidsusabi saab anda ainult maksejõulistele pankadele. Pankade paljude varade garanteerijaks on aga (pankrotis?) riik.
Euroopa Keskpank on võimaldanud Kreeka kommertspankadele likviidsusabi anda 89 miljardi euro ulatuses. Pühapäeval külmutas keskpank abi ülempiiri sellel tasemel, kui Kreeka kõnelused kreeditoridega katkesid. Nii tuli Kreekal nädala algusest pangad sulgeda ja kapitalikontroll kehtestada, et hoida ära pangandussüsteemi kollaps.
Nüüd on aga tekkinud uus olukord – Kreeka jättis IMFile maksmata ning tänasest ei ole Kreeka enam ka euroala päästemehhanismide abiprogrammi all.
Euroopa Keskpanga nõukogu tänase kohtumise eel on spekuleeritud, et Euroopa Keskpank võib karmistada nõudeid tagatistele, mille vastu erakorralist likviidsusabi antakse. See võib aga Kreeka kuristikust alla lükata. Vähemalt üks Kreeka suurtest pankadest ei pruugi seda üle elada, kirjutas täna Financial Times.
„Euroopa Keskpank ei saa Kreeka draamas olla see viimse kohtupäeva ingel,“ ütles agentuurile Bloomberg Londoni mõttekoja OMFIF tegevjuht David Marsh. „Kui olukord on poliitiline, peab keskpank kõrvale astuma. On ilmne, et keskpank saab aru, et tema sammudel võivad olla poliitilised tagajärjed, nii tuleb sellega arvestada.“
Praegu on tagatisnõuded kehtestatud lähtuvalt eeldusest, et Kreeka naaseb kapitaliturgudele. Sellised olidki väljavaated kuni Kreeka vasakradikaalse partei võimuletulekuni jaanuari lõpus.
IMF nimetab makse toimumata jäämist esialgu „võlgnevuseks“ ning reitinguagentuurid leiavad, et IMFile võlgu jäädes ei ole riik veel ametlikult maksejõuetu. Samuti võib Kreeka peaministri Alexis Tsiprase eile kaheteistkümnendal tunnil esitatud uut abitaotlust kui märki sellest, et dialoog jätkub. Eile lükkasid eurogrupi rahandusministrid selle tagasi, täna arutelud jätkuvad.
„Prognoosime, kas sümboolset tagatisnõuete karmistamist või seda, et Euroopa Keskpank ei muuda täna veel midagi,“ kirjutasid Barclays Plc analüütikud oma klientidele. „Tõenäolisem on, et Euroopa Keskpank otsustab ära oodata pühapäeval toimuva referendumi tulemused.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum