Ehitajate tööõnnetusi saab vähendada

Säärast pilti nähes võis mais ehitusobjektile saabunud inspektor teha ettekirjutuse.  Foto: Raul Mee

Juuni algul teatas tööinspektsioon, et aasta esimese viie kuuga on ehitussektoris juhtunud juba 133 tööõnnetust. Ehitusest eespool on tegevusalade lõikes vaid puidu­tööstus 160 tööõnnetusega ja avalik haldus ning riigikaitse 233 tööõnnetusega.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja on siiski tõdenud, et ehitussektori olukord liigub pigem positiivsemas suunas. Siiski on viie kuu jooksul toimunud 133 õnnetust piisavalt suur number, et ohutusteemat mitte unustada.

Selleks, et ennetada ehitajate tööõnnetusi, mille põhjuseks on isikukaitsevahendite, seal hulgas kukkumiskaitsevahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine, käis tööinspektsioon mais Eesti ehitusobjektidel. Eelkõige kontrolliti, kas töötaja kasutav kaitsevahendeid ja kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.

Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuivõrd on täidetud tööohutus- ja töötervishoiunõuded. Kui kahel varasemal aastal kontrolliti ehitusobjekte vaid ühel kindlal päeval, siis seekord tehti visiite maikuu erinevatel päevadel.

Tamrex Ohutuse OÜ spetsialisti Diana Karmo sõnul on objektijuhtide suurim mure asjaolu, et töötajad ei taha isikukaitsevahendeid kanda. “Selle põhjuseks on enamasti olnud see, et ettevõte ostab kokkuhoidu silmas pidades töötajatele odavad vahendid. Odava hinna eest head asja enamasti kahjuks ei saa."

“Ehitusettevõtteid on erinevaid: meil on suurepäraseid näiteid töötajatest väga hoolivatest ettevõtetest, kes teevad enam, kui seaduses nõutud. On sääraseid, kes järgivad seaduse minimaalseidki nõudeid, ja kahjuks ka neid, kes soetavad isikukaitsevahendid vaid siis, kui oodata inspektori külaskäiku,” märgib Karmo.

Töötajad on ise huvitatud tööohutusest

Kaido Somelar, ASi Ehitustrust juhatuse esimees

On märgata, et tööohutuse tähtsus kasvab pidevalt ning sellele pööratakse üha enam tähelepanu. Lisaks ametkondlikule kontrollile on töötajad ise huvitatud tööohutusreeglite täitmisest. Oluliseks peetakse nii enda kui ka kaaslaste turvalisust. Teadmised tööohutusest on iga ehitusel töötava inimese jaoks sama olulised kui õiged töövõtted.

Kaitsevahendeid arendatakse pidevalt

Isikukaitsevahendite tööstus areneb Karmo sõnul pöörase kiirusega, järjest võetakse kasutusele uusi ülikergeid, õhukesi, ent väga vastupidavaid materjale, kasutades uusi valmistamise tehnoloogiaid. Kõige suurema hüppe on Eestis viimase kümne aasta jooksul Karmo sõnul teinud tööriided.

“Sinine ebamugav töötunke oli kõikjal põhiline tööriie, praegu aga soovivad ka ehitusettevõtted üksteisest eristuda ning on ära tabatud võimalus töötajat kui ettevõtte nägu ja esindajat enam presenteerida. Riiete mugavus on tänu 3D-lõigetele oluliselt tõusnud ning kangaste vastupidavus, kvaliteet ja lihtne hooldamine meeldib kõigile. Kui 15 aastat tagasi osteti töömehele riietest ehk tunke ja talveks midagi soojemat, siis täna saavad nad sokid, aluspesu, T-särgid, fliisid, püksid, jakid ning sooja pesu ja talvejope, kuni mütsini välja,” lisab Karmo.

Karmo märgib, et lisaks isikukaitsevahendite soetamisele on ettevõttel kohustus koolitada töötajad neid õigesti kasutama ja märkama hetke, mil need tuleb uute vastu vahetada.

Kuidas kvaliteeti hinnata?

Kaitsejalanõud

Valitsuse määrus kehtestab nõude kanda ehitusel kaitsejalanõusid. Need on liigitatud kas torkekindlate taldadega jalanõudeks või tavaliste taldadega kaitsejalanõudeks.

Põhimõtteliselt võib kaitsejalatsiks nimetada ka tavalisi kummikuid, kuna need kaitsevad jalgu märjaks saamise eest, ent ehitusobjektil nõutakse ISO 20345 standardi tähistusega jalatsit, millel on vähemalt varbaosas kaitse ehk turvanina.

Helkurvest ja kõrgnähtavad tööriided

Töötamisel liiklusega seotud kohas peab töötaja kandma ohutusvesti või -riietust, pimedal ajal lisaks ka helkurriba, üha enam on kasutusel nõue, et ehitamise ajal peavad kõik töötajad kandma kas helkurvesti või kollaseid või oranže töörõivaid.

Silmakaitsevahendid ehk kaitseprillid

Prillide valimisel on abi teadmisest, et kaitseprillide klaasil on numbrikombinatsioon, mis ei ole sinna sattunud juhuslikult, vaid kirjeldab nende omadusi. Olulisim neist on löögikindlus. Sümboleid S ja F võib kasutada igat tüüpi silmakaitsevahendite puhul; sümbolit B võib kasutada üksnes kaitseprillide ja näokatete puhul; sümbolit A võib kasutada üksnes näokatete puhul.

Prille tuleb kanda vähemalt nende tööde tegemisel, kus eraldub tolmu või on võõrkehade silma sattumise risk ehk töötamisel silmade kõrgusel või ülalpool, samuti kui on kasutusel elektrilised või pneumaatilised tööriistad (näiteks ketaslõikur, platesaag, ketassaag, elektritrell ja teised taolised), ning puhkudel, kui tegemist on keemiaga.

Kõrvaklapid

Seadus ütleb: kui müra töökeskkonnas on 80 dB, on tööandja kohustatud sellest töötajaid teavitama ja töötaja soovi korral jagama kuulmiskaitsevahendid. Kuulmiskaitsevahendi SNRi arv näitab summutustaset. Valik tuleb teha kõrvatroppide ja -klappide vahel. Tropid on ühekordseks kasutamiseks, klapid korduskasutatavad.

Allikas: Tarmo Nakkurt, tööohutuse spetsialist

Hetkel kuum