Kreeka-Euro maadlus: matš kestab

Küll aga toimus 19 euroala riigi valitsusjuhi kohtumine, et kaks päeva kõneluste maratoni pidanud rahandusministritelt teatepulk üle võtta.

„Kohtumine kestab, kuni me Kreeka kõnelused lõpetame,“ ütles Ülemkogu juht Donald Tusk.

„Kavatsen võidelda viimse sekundi murdosani, et kokkulepe sünniks,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna eurogrupi tippkohtumisele saabudes. „Arvan, et me saavutame kokkuleppe.“

Kreeka euroalal jäämise nimel lubas pingutada ka Prantsusmaa president Francois Hollande. „Kaalul on meie kontseptsioon Euroopast, mitte rahvuslikud huvid,“ ütles Hollande. „Prantsusmaa teeb kõik mis võimalik, et Kreeka saaks euroalasse jääda.“

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles saabudes, et kõnelused tulevad rasked ja eesmärk ei ole kokkulepet saavutada iga hinnaga.

Eurogrupi rahandusministrite kohtumine, mis Kreeka uut abitaotlust vaagis, lõppes vaid loetud minutid enne valitsusjuhtide tippkohtumise algust.

„Saime hulk maad edasi, kuid mitmed suured küsimused on endiselt lahtised,“ võttis eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem kaks päeva väldanud pingelised kõnelused kokku.

Nii edu kui erimeelsusi möönis Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici, märkides, et komisjoni seisukoht on ikka endine – Kreeka peab ennast põhjalikult reformima ja euroalal jätkama.

Leplikumalt kui hommikul eurogrupi jätkukõnelustele saabudes, kõlas ka Soome rahandusminister Alexander Stubb. „Liikusime palju edasi,“ ütles Stubb, kelle arvates sai kokku hea dokument, mille põhjal valitsusjuhid nüüd oma kõnelusi jätkata saavad.

Stubbi sõnul seadsid rahandusministrid Kreekale rea täiendavaid tingimusi, mis tuleb enne täita, kui kõnelused uue abipaketi üle alata saavad.

Kreeka parlament peab juba kolmapäevaks osad reformid seadusteks menetlema, et taastada oma partnerite usaldus. Lisaks seati hulk nõudeid, mis puudutavad maksustamist, pensionide ja tööturu reforme ning erastamist. Stubbi sõnul peavad nii Kreeka valitsus kui ka Kreeka parlament kõik need nõuded enne heaks kiitma, kui uue võimaliku abipaketi kõnelused alata saavad.

Rahandusministrid arutasid kaks päeva selle üle, kas anda Kreekale veel üks võimalus kolmanda abipaketina või eelistada Kreeka euroalalt lahkumist.

Selgelt oli näha, et osad liikmesriigid nagu Prantsusmaa ja Itaalia, olid valmis Kreekale veel võimaluse andma. Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin kiitis Kreeka peaministri Alexis Tsiprase julgust minna Kreeka parlamendilt reformikvale mandaati küsima, mille too ülekaalukalt ka sai, ning viitas kreeditoride antud positiivsele hinnangule Kreeka reformikavale.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles aga saabudes kohe, et kõnelused tulevad rasked ning et Kreeka võlakoormat vähendada ei saa. Väga jäigaks osutus ka Soome positsioon. Üheksa tundi hiljem olid kõnelused ummikus ja mindi laiali, et pühapäeval jätkata.

Peamiseks takistuseks kujunes usaldamatus Kreeka valitsuse vastu, mis alles nädalapäevad tagasi tegi referendumi eel kampaaniat kõigi nende maksutõusude ja kulukärbete vastu, mis nüüd lubatakse ellu viia.

Samuti loeti puuduseks, et Kreeka plaanis ei oldud arvestatud pankade sulgemisest tingitud täiendavat negatiivset mõju riigi majandusele. Polnud ka veendumust, et need pakutud reformid aitavad Kreeka majandusel tõesti toibuda – liiga palju oli mõne arvamuse kohaselt maksutõuse. Lahku läksid euroala riikide seisukohad ka selles, mida teha Kreeka üle jõu käiva võlaga.

Meediasse lekkis Saksamaa rahandusministeeriumis valminud paber, mis soovitas Kreeka liikmelisuse euroalas ajutiselt peatada, sest euroalas ei ole võlgade restruktureerimine võimalik. Teine Saksamaa rahandusministeeriumi visandatud alternatiiv nägi ette, et Kreeka täiendab oluliselt oma reformikava ning suunab 50 miljardi euro väärtuses riigivara eraldi fondi, et vara erastamisest saadud tuluga võlgu vähendada.

Prantsusmaa president Francois Hollande välistas täna ajutise euroalalt lahkumise võimaluse. „Mingit poolikut euroalal olemist ei ole. Kreeka on kas euroalas või euroalast väljas,“ ütles Hollande.

Angela Merkel jättis lahti kõik võimalused. „Täna õhtul me arutame, kas olemasolevad tingimused võimaldavad meil alustada läbirääkimisi Kreekale ESMi abiprogrammi andmiseks,“ ütles Merkel. „Kas see meil õnnestub, seda me näeme.“

Uue abipaketi väljavaade võimaldaks Euroopa Keskpangal jätkata erakorralist likviidsusabi Kreeka pankadele, mis ilma keskpanga toetuseta kokku kukuksid.

Pangad on olnud kaks nädalat suletud ning sularaha väljavõtmine pangaautomaadist piiratud 60 eurole päevas. Pensione makstakse välja osade kaupa, kaubandus ja äri on halvatud. Iga päevaga, mil pangad on kinni ja ebamäärasus kestab, läheb Kreeka majanduse seis aina hullemaks.