• Jaga lugu:

    Veskimägi: viimane suur rahasüst Eestile

    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.Foto: Andres Haabu

    Soome-Eesti gaasitoru rahasüst on ilmselt viimane, mida sellises mahus Euroopa Liit Eestis rahastab, uskus Eleringi juht Taavi Veskimägi.

    Euroopa Komisjon teatas eile, et eraldas Soome ja Eesti vahelise gaasitoru Balticconnector ehituseks 187,5 miljonit eurot. Balticconnectori projekti ühe osapoole, Eleringi juhi Veskimäe sõnul tehti otsus juba juuli keskel, eile edastati see avalikkusele. 
    Veskimägi kinnitas, et ta on Euroopa Komisjoni gaasijuhtme rahastusotsusega väga rahul. „Ükski projekt ei ole kunagi 75% kaasfinantseerimist saanud ja tõenäoliselt ka kunagi ei saa, arvestades seda, mis Euroopa Liidus praegu toimub,“ rääkis ta.
    Eleringi jaoks on Veskimäe sõnul viimased kaks aastat, ja mitte ainult, Euroopast raha saamisel väga edukad olnud. "Eelmisel aastal suutsime kolmanda Eesti-Läti liini jaoks 112 mln eurot kaasata. Balticconnectori ja Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks umbes 200 mln eurot. Varem EstLink 2 jaoks 100 mln eurot," loetles ta. Selline rahaline maht on Veskimäe hinnangul muljetavaldav.  
    „Olen selle üle üsna uhke,“ lausus ta. „Ma ei tea ühtegi teist organisatsiooni ega ettevõtet Eestis, kes projektipõhiselt oleks nii palju suutnud Euroopa Liidust raha kaasata.
    Balticconnenctori ehitus peaks hakkama 2017. aastal, et 2019. lõpus või hiljemalt 2020. aastaks valmis saada. Veskimäe sõnul tähendavad ehitustööd soomlastega kahasse 300 mln euro suurust investeeringut nii Balticconnectori kui ka Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks.
    Eleringi juhi sõnul on neil esialgne ehitustööde kava olemas ja praegu on pooleli läbirääkimised INEAga, et finantseerimiseleping allkirjastada.       
    Toru ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 
    Euroopa Komisjon otsustas kaasrahastada Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori rajamist 75protsendise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50protsendise määraga kokku üle 200 miljoni euro ulatuses, teatas Elering juulis pressiteates.
    Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul oli eesmärk lisaks eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis saadud 100 miljoni euro suuruse toetusele EstLink 2 projektile saada käimasolevas eelarveperioodis ELi kaasrahastus Eesti ja kogu regiooni energiavarustuskindluse seisukohalt kahele üliolulisele projektile – Eesti-Läti kolmandale elektriühendusele EstLatIII ja Eesti-Soome gaasiühendusele Balticconnector.
    Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150 km pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest 80 km paikneb merepõhjas, ja gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.  Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb kahesuunalisi gaasivoogusid võimaldavast kompressor- ja mõõdujaamast Lõuna-Eestis. Projektid on eelduseks Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele ja gaasi varustuskindluse tõstmisele regioonis.
    Euroopa Komisjoni rahastamisotsus on projekti arendajatele Eleringile ja Soome riigile kuuluvale Baltic Connector OY-le aluseks lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks. Projektide ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Sony üllatas kasumikasvuga
Sony majandusaasta esimese kvartali kasum kasvas hüppeliselt ning ettevõte tõstis oma kasumiprognoose, vahendab Reuters.
Sony majandusaasta esimese kvartali kasum kasvas hüppeliselt ning ettevõte tõstis oma kasumiprognoose, vahendab Reuters.
Koroona raputab konverentside tulevikku: kohal käimiseks peab hakkama peale maksma
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Raadiohommikus: kuidas kutsuda vaktsineerimiskiirabi enda ettevõttesse?
Teisipäevases hommikuprogrammis räägime nii vaktsineerimisest, värskelt raha kaasanud idufirmast, tehase ehitusest keset Eestit kui ka konkurentsiraportite põnevatest leidudest.
Teisipäevases hommikuprogrammis räägime nii vaktsineerimisest, värskelt raha kaasanud idufirmast, tehase ehitusest keset Eestit kui ka konkurentsiraportite põnevatest leidudest.