Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veskimägi: viimane suur rahasüst Eestile

    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.Foto: Andres Haabu

    Soome-Eesti gaasitoru rahasüst on ilmselt viimane, mida sellises mahus Euroopa Liit Eestis rahastab, uskus Eleringi juht Taavi Veskimägi.

    Euroopa Komisjon teatas eile, et eraldas Soome ja Eesti vahelise gaasitoru Balticconnector ehituseks 187,5 miljonit eurot. Balticconnectori projekti ühe osapoole, Eleringi juhi Veskimäe sõnul tehti otsus juba juuli keskel, eile edastati see avalikkusele. 
    Veskimägi kinnitas, et ta on Euroopa Komisjoni gaasijuhtme rahastusotsusega väga rahul. „Ükski projekt ei ole kunagi 75% kaasfinantseerimist saanud ja tõenäoliselt ka kunagi ei saa, arvestades seda, mis Euroopa Liidus praegu toimub,“ rääkis ta.
    Eleringi jaoks on Veskimäe sõnul viimased kaks aastat, ja mitte ainult, Euroopast raha saamisel väga edukad olnud. "Eelmisel aastal suutsime kolmanda Eesti-Läti liini jaoks 112 mln eurot kaasata. Balticconnectori ja Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks umbes 200 mln eurot. Varem EstLink 2 jaoks 100 mln eurot," loetles ta. Selline rahaline maht on Veskimäe hinnangul muljetavaldav.  
    „Olen selle üle üsna uhke,“ lausus ta. „Ma ei tea ühtegi teist organisatsiooni ega ettevõtet Eestis, kes projektipõhiselt oleks nii palju suutnud Euroopa Liidust raha kaasata.
    Balticconnenctori ehitus peaks hakkama 2017. aastal, et 2019. lõpus või hiljemalt 2020. aastaks valmis saada. Veskimäe sõnul tähendavad ehitustööd soomlastega kahasse 300 mln euro suurust investeeringut nii Balticconnectori kui ka Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks.
    Eleringi juhi sõnul on neil esialgne ehitustööde kava olemas ja praegu on pooleli läbirääkimised INEAga, et finantseerimiseleping allkirjastada.       
    Toru ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 
    Euroopa Komisjon otsustas kaasrahastada Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori rajamist 75protsendise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50protsendise määraga kokku üle 200 miljoni euro ulatuses, teatas Elering juulis pressiteates.
    Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul oli eesmärk lisaks eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis saadud 100 miljoni euro suuruse toetusele EstLink 2 projektile saada käimasolevas eelarveperioodis ELi kaasrahastus Eesti ja kogu regiooni energiavarustuskindluse seisukohalt kahele üliolulisele projektile – Eesti-Läti kolmandale elektriühendusele EstLatIII ja Eesti-Soome gaasiühendusele Balticconnector.
    Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150 km pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest 80 km paikneb merepõhjas, ja gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.  Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb kahesuunalisi gaasivoogusid võimaldavast kompressor- ja mõõdujaamast Lõuna-Eestis. Projektid on eelduseks Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele ja gaasi varustuskindluse tõstmisele regioonis.
    Euroopa Komisjoni rahastamisotsus on projekti arendajatele Eleringile ja Soome riigile kuuluvale Baltic Connector OY-le aluseks lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks. Projektide ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Villig: Bolt saab kahe aasta pärast börsiküpseks
Bolti üks asutaja Markus Villig ütles väljaandele Dagens Industri, et Bolt pole enam sõltuv välistest kapitalisüstidest kuni potentsiaalse IPOni ehk aktsiate avaliku esmapakkumiseni.
Bolti üks asutaja Markus Villig ütles väljaandele Dagens Industri, et Bolt pole enam sõltuv välistest kapitalisüstidest kuni potentsiaalse IPOni ehk aktsiate avaliku esmapakkumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.