Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennujaama turvateenus oli õhku täis?

    G4Si turvatöötaja Tallinna Lennujaamas.Foto: Eiko Kink

    Urmas Sõõrumaa hiljutine kriitika Tallinna Lennujaama aadressil, et ettevõte pole aastaid korraldanud turvateenuse riigihanget ning et tänavu võitis hanke oodatust tublisti odavam pakkumine, toob ettevõttesse siseauditi.

    „Lennujaama auditikomitee analüüsib lähiajal põhjalikult lennujaama turvahankega seonduvat. Täpsemalt saan kommenteerida pärast seda,“ ütles lennujaama nõukogu liige, reformierakondlane Kalle Palling.
    Kuna G4S osutus võitjaks hinnaga, mis on kokkuvõttes eelmise perioodi hinnast vaid pisut kallim, võib tõesti oletada, et varasematel aastatel on teenusepakkuja kasumimarginaal olnud mõnevõrra suurem kui nüüdse hanke võitjal, lisas Palling.
    Tallinna Lennujaam arvestas tänavu hanke väljakuulutamisel selle eeldatavaks hinnaks 3,8 miljonit eurot. Võitja G4S Eesti pakkus hinnaks 3,1 miljonit eurot.
    Sõõrumaa: riik sai 3 miljoniga külma
    Lennujaam jättis juunis vastuseta küsimuse, kas hanke uus hind on kõrgem või madalam kui toona kehtinud lepingus G4Siga. Samas on riigihanke tingimused avalik informatsioon, mis peab olema registris kajastatud.

    Väino Linde, lennujaama nõukogu liige alates 2008. aastast, Reformierakond:Nõukogu liikmena olen suhteliselt vähe tegelenud küsimusega, miks on hange oluliselt kallim olnud ja nüüd odavam. Ma ei näe ka täna selles probleemi, me oleme alati käitunud parima äratundmise järgi. Kui hind oli selline, siis ta oli selline. Kas ta on odav või kallis, seda saab tagantjärele hinnata. Lepingu sõlmimise hetkel oli see hind selline. Tagantjärgi probleemi otsida on suhteliselt viljatu tegevus, aga võite muidugi proovida.

    Kai-Riin Meri, nõukogu liige alates 2014. aastast, Sotsiaaldemokraatlik ErakondRiik ei doteeri Tallinna Lennujaama turvateenust, see on põhjus, mispärast lennujaamal ei ole võimalik nii kallist hanget enam aktsepteerida ja nii suures mahus osta.

    Margus Puust, nõukogu esimees alates 2014. aastastVarasemat otsust on raske kommenteerida, see on tehtud 2012. aastal. Arusaadav, et leping tähendab lennujaama jaoks palju ja järelandmisi teha ei saa. 2014. aasta kevadest olen nõukogu esimees ja ma ei paneks kahtluse alla eelmist turvalepingut. Täna on nõukogu turvateenuse hanke asjus algatanud siseauditi.

    Varasemate hangete kohta leiab infot riigihangete registrist. Selle põhjal oli 2007. aastal sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg 31. detsember 2012 ja hind 11 692 150 eurot. Järgnevalt pikendas lennujaam lepingut ilma uue hanketa kolmeks aastaks, kuni 31. detsembrini 2015. Registri järgi oli selle hanke aastane hind 3 897 383 eurot ehk 797 383 eurot rohkem kui praeguse lepinguga sõlmitud teenusehind.
    „Tagantjärele tark olles poleks nõukogu pidanud 2012. aastal pikendama G4Siga lepingut, nagu ettevõtte juhatus soovitas, vaid korraldama hanke, sest konkurents oli olemas ka siis. Tõenäoliselt oleks lennujaam saanud teenuse oluliselt odavamaks juba toona,“ arvas Palling.
    G4S Eesti konkurendi USS Security omanik Urmas Sõõrumaa rääkis nädal tagasi, et kõik siinsed turvahanked on viimase aastaga läinud 30-40% kallimaks, näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama turvahange. „Hinda on tõstnud miinimumpalga ja tööjõukulu kasv. Lennujaama hange tõestas, et neil on viimased viis aastat olnud 500 000 eurot õhku sees. Meie suutsime tuua lennujaama maa peale tagasi, nii et nüüd on nende järgmise viie aasta võit 3,5 miljonit eurot,“ rääkis Sõõrumaa Äripäevale. „See, et me sinna hankele susima läksime, toob Eesti riigile tulu vähemalt 3,5 miljonit eurot. Kas keegi saab aru ja vastutab selle eest, et viimase ilma konkursita tehtud hankega tehti lennujaamale 3 miljonit eurot külma?“

    G4S osutab Tallinna lennujaamas turvateenust alates 2000. aastast. Lennujaama ja reisijate turvalisust tagab ligi 200 G4Si töötajat.

    Lennujaama uus turvahange: Hankedokumendis nägi Tallinna Lennujaam lepingu orienteeruvaks hinnatasemeks 3,8 miljonit eurot ning juhul, kui pakkumus on võrreldes eeldatava maksumusega põhjendamatult madal, nõuab lennujaam selle kohta kirjalikku selgitust.G4S pakkus 3 130 653 eurot.

    Lennujaam: midagi müütilist ei ole
    Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ei vasta need summad tegelikkusele. Riigihangete registris olev 2012.-2015. aasta lepingumaht tuleb tema sõnul registri eripärade tõttu automaatselt 2007. aasta lepinguga kaasa ega kajasta tegelikult makstud summasid - tegelikult maksis lennujaam selle perioodi eest G4Sile 8,8 miljonit eurot.
    „2016. aasta eeldatav hind 3,8 miljonit eurot sisaldab nii Tallinna kui Tartu lennujulgestust ja lennuliiklusala laiendamisega seotud lisatööd. See 3,1 miljonit, mis toodi võrdluseks, on üksnes Tallinna lennujulgestuse hind. Mingit müütilist 700 tuhandet, mis justkui oleks õhust tekkinud ja millega üritatakse tõestada alapakkumist, pole,“ sõnas Turkin.
    Pakkumiste avamise protokollist selgub aga, et kõnealune 3,1 miljonit eurot kehtib nii Tartu kui ka Tallinna lennujaama kohta.
    „Oleme lennujaama pikalt teenindanud ja suutsime seekord tõepoolest pakkuda oluliselt atraktiivsemat hinda. Seda võimaldas meie kogemus ja teadmine, kuidas oma teenust otstarbekamalt disainida,“ märkis G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. „Lennujaama enda arvestatud referentshind 3,8 miljonit ei ole pakkujatele kindlasti siduv. Nagu ka teie enda arvutus näitab, tugines see eelmise perioodi kulule.“
    Sarapuu sõnul on Eesti turvaturg viimaste aastatega oluliselt arenenud. „Hüppeliselt on suurenenud mehitamata objektide osakaal, mis lubabki meil pakkuda strateegilistel mehitatud valve objektidel konkurentsivõimelist hinda,“ selgitas ta.
    Sarapuu sõnul ei maksnud lennujaam varasema hanke eest põhjendamatult palju – samas on maksumaksjal põhjust olla rõõmus, et sama head teenust saab järgmisel perioodil parema hinnaga. „Põhjendamatult madala hinnaga pakkumust pole meil mõtet teha, sest lennujaama erinõuded on sellised, kus tõttöelda kardame konkurentsi vähem kui mõneski muus kohas,“ lisas Sarapuu.
    Praeguse pakkumise sisu on salastatud. Lennujaam usub, et hankeprotsess jõuab lõpule septembris ja siis jõuab kogu vajalik teave ka riigihangete registrisse. Täna maksab Tallinna ja Tartu lennujulgestus kokku 3,26 miljonit eurot.  
    Hanget ei korraldatud, sest oldi rahul
    Anneli Turkin, AS Tallinna Lennujaam juhatuse liige:
    Leping G4Siga sõlmiti 2007. aastal 5+3 aastaks, ehk võimalusega viie aasta möödumisel leping lõpetada. Kuigi olime G4Si teenuse ja koostööga igati rahul, tegime kolme aasta eest, mil olnuks võimalik leping lõpetada, põhjaliku turu-uuringu ja riskianalüüsi. Muu hulgas selgus, et samal ajal polnud võimalikel konkurentidel lennundusjulgestuse kogemuse ja oskusteabega partnerit. Samal ajal tegid konkurendid turul agressiivseid alapakkumisi, millega kaasnes paljudel hangetel hulk segadust (ja kirglikke ajaleheartikleid). Analüüsi tulemusena leidsid juhatus ja nõukogu, et kõige väiksema riski tee on jätkata olemasoleva kogenud partneriga.
    Tagantjärele väited, et keegi “oleks” teinud kolm aastat tagasi parema pakkumise, on esitatud tingivas kõneviisis, ja täpselt nii tuleb neid ka võtta. See on keeruline hange ja “olekseid” võib vaidlusesse kaasata palju, aga hanke võidab ikka see, kes teeb parima pakkumise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.