Miljonid ei suuda seakasvatajaid päästa

Kärsakandjate katkuepideemia teeb seakasvatajate elu keeruliseks.  Foto: Indrek Susi

Seakasvatajatele makstavast 12,7 miljonist eurost probleemi lahendamiseks ei piisa, leiab Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo. „See on selles äris postiraha,“ ütles ta.

Sigade Aafrika katkuepideemia Lõuna-Eesti metsades ja farmides on Eesti seakasvatajate hinged paelaga kaela riputanud. Senise katkuleviku põhjustatud kahju ulatub 620 000 euroni, seakasvatajatele makstakse toetuseks 12,7 miljonit eurot. Põllumajandusministeerium otsustas, et katku levimisele piiri panemiseks alustatakse metssigade populatsiooni massilise vähendamisega.

Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige ja Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo rõhutab, et kui riik ei vastuta metssigade rümpade hävitamise eest, siis sigade Aafrika katkust lahti ei saagi.

Tema sõnul on seakasvatajate suurim probleem, kuidas ja kuhu realiseerida terveid sigu. „Liha pole piirangute tõttu enam kuhugi panna,“ ütles ta. Tema sõnul võiks olla nii, et kui iga nädal võetud vereproovid on negatiivsed, siis ohutsoonist pärit liha enam erimärgistusega olema ei pea ja liha võib realiseerida kitsendusteta. „Vastasel juhul ei võta ükski kombinaat looma vastu,“ ütles Kaselo. Need, kes võtavad, pakuvad see-eest Kaselo sõnul haruldaselt väikest hinda.

Tõsi, riik määras seakasvatajatele tegevuse ümberstruktureerimiseks 12 miljonit eurot, ent probleemi see Kaselo sõnul ei vähenda. „Raha jagamine on vaid märk sellest, et lõpuks saadi aru, et meil on raske. Valdkonnas liikuvad summad on ju tegelikult palju suuremad. 12 miljonit on selles äris postiraha,“ ütles Kaselo.

Veterinaarameti piirangute järgi peab pärast nakatunud farmide puhastamist laudad 40 päeva tühjad olema enne, kui neid uuesti loomadega täidetakse. Paraku pole uusi sigu mõtet ohutsoonides olevatesse farmidesse viia enne, kui katkuoht möödas. „Seakasvatajatel tuleb majanduslikud võimalused üle vaadata. Pool aastat on juba kahjumiga töötatud, mis tähendab, et tegevuse taasalustamiseks puudavad farmidel majanduslikud eeldused,“ rääkis Kaselo.

„Eks siin ongi umbes pool Eesti seakasvatusest välja suretatud. Eksportivatel maadel on enda huvi sees – Euroopa Liidus on kõik riigid vennad, kes üksteise nõrkusi ära kasutavad,“ nentis Kaselo.

Teiste riikide näitel võib Kaselo sõnul kuluda 10-20 aastat, enne kui katkust lahti saab. Seakasvatajate probleemide lahendamiseks nii palju siiski ei kulu, lisas ta.

Hetkel kuum