Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonid ei suuda seakasvatajaid päästa

    Kärsakandjate katkuepideemia teeb seakasvatajate elu keeruliseks.Foto: Indrek Susi

    Seakasvatajatele makstavast 12,7 miljonist eurost probleemi lahendamiseks ei piisa, leiab Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo. „See on selles äris postiraha,“ ütles ta.

    Sigade Aafrika katkuepideemia Lõuna-Eesti metsades ja farmides on Eesti seakasvatajate hinged paelaga kaela riputanud. Senise katkuleviku põhjustatud kahju ulatub 620 000 euroni, seakasvatajatele makstakse toetuseks 12,7 miljonit eurot. Põllumajandusministeerium otsustas, et katku levimisele piiri panemiseks alustatakse metssigade populatsiooni massilise vähendamisega.
    Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige ja Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo rõhutab, et kui riik ei vastuta metssigade rümpade hävitamise eest, siis sigade Aafrika katkust lahti ei saagi.
    Tema sõnul on seakasvatajate suurim probleem, kuidas ja kuhu realiseerida terveid sigu. „Liha pole piirangute tõttu enam kuhugi panna,“ ütles ta. Tema sõnul võiks olla nii, et kui iga nädal võetud vereproovid on negatiivsed, siis ohutsoonist pärit liha enam erimärgistusega olema ei pea ja liha võib realiseerida kitsendusteta. „Vastasel juhul ei võta ükski kombinaat looma vastu,“ ütles Kaselo. Need, kes võtavad, pakuvad see-eest Kaselo sõnul haruldaselt väikest hinda.
    Tõsi, riik määras seakasvatajatele tegevuse ümberstruktureerimiseks 12 miljonit eurot, ent probleemi see Kaselo sõnul ei vähenda. „Raha jagamine on vaid märk sellest, et lõpuks saadi aru, et meil on raske. Valdkonnas liikuvad summad on ju tegelikult palju suuremad. 12 miljonit on selles äris postiraha,“ ütles Kaselo.
    Veterinaarameti piirangute järgi peab pärast nakatunud farmide puhastamist laudad 40 päeva tühjad olema enne, kui neid uuesti loomadega täidetakse. Paraku pole uusi sigu mõtet ohutsoonides olevatesse farmidesse viia enne, kui katkuoht möödas. „Seakasvatajatel tuleb majanduslikud võimalused üle vaadata. Pool aastat on juba kahjumiga töötatud, mis tähendab, et tegevuse taasalustamiseks puudavad farmidel majanduslikud eeldused,“ rääkis Kaselo.
    „Eks siin ongi umbes pool Eesti seakasvatusest välja suretatud. Eksportivatel maadel on enda huvi sees – Euroopa Liidus on kõik riigid vennad, kes üksteise nõrkusi ära kasutavad,“ nentis Kaselo.
    Teiste riikide näitel võib Kaselo sõnul kuluda 10-20 aastat, enne kui katkust lahti saab. Seakasvatajate probleemide lahendamiseks nii palju siiski ei kulu, lisas ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.