Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonid ei suuda seakasvatajaid päästa

    Kärsakandjate katkuepideemia teeb seakasvatajate elu keeruliseks.Foto: Indrek Susi

    Seakasvatajatele makstavast 12,7 miljonist eurost probleemi lahendamiseks ei piisa, leiab Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo. „See on selles äris postiraha,“ ütles ta.

    Sigade Aafrika katkuepideemia Lõuna-Eesti metsades ja farmides on Eesti seakasvatajate hinged paelaga kaela riputanud. Senise katkuleviku põhjustatud kahju ulatub 620 000 euroni, seakasvatajatele makstakse toetuseks 12,7 miljonit eurot. Põllumajandusministeerium otsustas, et katku levimisele piiri panemiseks alustatakse metssigade populatsiooni massilise vähendamisega.
    Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige ja Viru Lihaühistu TÜH tegevjuht Riho Kaselo rõhutab, et kui riik ei vastuta metssigade rümpade hävitamise eest, siis sigade Aafrika katkust lahti ei saagi.
    Tema sõnul on seakasvatajate suurim probleem, kuidas ja kuhu realiseerida terveid sigu. „Liha pole piirangute tõttu enam kuhugi panna,“ ütles ta. Tema sõnul võiks olla nii, et kui iga nädal võetud vereproovid on negatiivsed, siis ohutsoonist pärit liha enam erimärgistusega olema ei pea ja liha võib realiseerida kitsendusteta. „Vastasel juhul ei võta ükski kombinaat looma vastu,“ ütles Kaselo. Need, kes võtavad, pakuvad see-eest Kaselo sõnul haruldaselt väikest hinda.
    Tõsi, riik määras seakasvatajatele tegevuse ümberstruktureerimiseks 12 miljonit eurot, ent probleemi see Kaselo sõnul ei vähenda. „Raha jagamine on vaid märk sellest, et lõpuks saadi aru, et meil on raske. Valdkonnas liikuvad summad on ju tegelikult palju suuremad. 12 miljonit on selles äris postiraha,“ ütles Kaselo.
    Veterinaarameti piirangute järgi peab pärast nakatunud farmide puhastamist laudad 40 päeva tühjad olema enne, kui neid uuesti loomadega täidetakse. Paraku pole uusi sigu mõtet ohutsoonides olevatesse farmidesse viia enne, kui katkuoht möödas. „Seakasvatajatel tuleb majanduslikud võimalused üle vaadata. Pool aastat on juba kahjumiga töötatud, mis tähendab, et tegevuse taasalustamiseks puudavad farmidel majanduslikud eeldused,“ rääkis Kaselo.
    „Eks siin ongi umbes pool Eesti seakasvatusest välja suretatud. Eksportivatel maadel on enda huvi sees – Euroopa Liidus on kõik riigid vennad, kes üksteise nõrkusi ära kasutavad,“ nentis Kaselo.
    Teiste riikide näitel võib Kaselo sõnul kuluda 10-20 aastat, enne kui katkust lahti saab. Seakasvatajate probleemide lahendamiseks nii palju siiski ei kulu, lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.