La Muu looja teeks terve Eesti mahedaks

La Muu jäätise looja tunnistas täna Paides arvamusfestivalil, et ega keegi Eesti toidutootjaid mujal maailmas ei oota. „Seda, mis Eestist pärit, on keeruline teha suureks ekspordiartikliks,“ nentis ta. „Enamasti tahetakse süüa ikka seda, mis on kasvanud ja valmistatud kohapeal. Võimalus pole niisiis mitte Eesti toit kui selline. Aga kui saaks öelda, et Eestis kasvatud toit on sada protsenti orgaaniline, mahe, ilma mürkideta – vaat sellel oleks kõva ekspordinõudlus.“

„Minu silmad seda ei näe,“ sõnas selle peale toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Idee on vahva, aga kohe tekivad küsimused. Kas me suudame seda nii kommunikeerida, nagu muu maailm sellest aru saab? Kui ütleme orgaaniline, mõtleme enamasti pisikesi mahetooteid. Segamini on talutoodang ja mahetoodang. Potisepa sõnul on vaja ühist arusaama, kui räägime orgaanilise toidu Eestist.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup väitis, et mahetoodang jääb paratamatult nišitooteks. Mahetoodete osakaal turul on tema sõnul enamikus Euroopa riikides 10 protsendi ümber ja suurt rohkem tarbija seda osta, sest pole nõus rohkem maksma.

Mahetootmise kasuks otsustamine tähendab Oopkauba sõnul põllumajanduse ekstensiivistamist, st ütlemist, et me nii palju saaki ei tahagi, tahame lihtsalt puhtamat toodet. Mahetoode vajab palju inimtööjõudu ja muid ressursse. „Sada aastat tagasi tegime palju tööd hobusega ja käsitsi, aga täna ehitavad need inimesed pigem mõnes teises riigis traktoreid,“ tähendas Oopkaup. „Kahemeetrist Sangaste rukist saab mahedalt kasvatada selle pärast, et ta lämmatab umbrohu ära, madalamate taimedega on keeruline.“

Rask jäi endale kindlaks: „See, et toode on mahe, ei tähenda, et peame ajas kakssada aastat tagasi minema.“ Tema sõnul on probleem pikem selles, et mahetootmine pole praegu sageli efektiivne; peale selle on suured ettevõtted on palju paremini tehnoloogiaga varustatud. „Aga nõudlus mahetoodete valdkonnas on siiski suurem kui pakkumine,“ tähendas Rask.