Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    La Muu looja teeks terve Eesti mahedaks

    La Muu looja Rasmus Rask Foto: Raul Mee, Äripäev

    Ettevõtja Rasmus Raski meelest oleks kõva sõna, kui saaksime öelda, et Eesti toit on läbini orgaaniline.

    La Muu jäätise looja tunnistas täna Paides arvamusfestivalil, et ega keegi Eesti toidutootjaid mujal maailmas ei oota. „Seda, mis Eestist pärit, on keeruline teha suureks ekspordiartikliks,“ nentis ta. „Enamasti tahetakse süüa ikka seda, mis on kasvanud ja valmistatud kohapeal. Võimalus pole niisiis mitte Eesti toit kui selline. Aga kui saaks öelda, et Eestis kasvatud toit on sada protsenti orgaaniline, mahe, ilma mürkideta – vaat sellel oleks kõva ekspordinõudlus.“
    „Minu silmad seda ei näe,“ sõnas selle peale toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Idee on vahva, aga kohe tekivad küsimused. Kas me suudame seda nii kommunikeerida, nagu muu maailm sellest aru saab? Kui ütleme orgaaniline, mõtleme enamasti pisikesi mahetooteid. Segamini on talutoodang ja mahetoodang. Potisepa sõnul on vaja ühist arusaama, kui räägime orgaanilise toidu Eestist.
    Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup väitis, et mahetoodang jääb paratamatult nišitooteks. Mahetoodete osakaal turul on tema sõnul enamikus Euroopa riikides 10 protsendi ümber ja suurt rohkem tarbija seda osta, sest pole nõus rohkem maksma.
    Mahetootmise kasuks otsustamine tähendab Oopkauba sõnul põllumajanduse ekstensiivistamist, st ütlemist, et me nii palju saaki ei tahagi, tahame lihtsalt puhtamat toodet. Mahetoode vajab palju inimtööjõudu ja muid ressursse. „Sada aastat tagasi tegime palju tööd hobusega ja käsitsi, aga täna ehitavad need inimesed pigem mõnes teises riigis traktoreid,“ tähendas Oopkaup. „Kahemeetrist Sangaste rukist saab mahedalt kasvatada selle pärast, et ta lämmatab umbrohu ära, madalamate taimedega on keeruline.“
    Rask jäi endale kindlaks: „See, et toode on mahe, ei tähenda, et peame ajas kakssada aastat tagasi minema.“ Tema sõnul on probleem pikem selles, et mahetootmine pole praegu sageli efektiivne; peale selle on suured ettevõtted on palju paremini tehnoloogiaga varustatud. „Aga nõudlus mahetoodete valdkonnas on siiski suurem kui pakkumine,“ tähendas Rask.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.