Swedbank nudis majandusprognoosi

„Vaatamata Euroopa Liidu - meie peamise ekspordi sihtkoha - majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tema sõnul on Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele olnud küll võrdlemisi tagasihoidlik, kuid Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega on avaldanud mitmetele majandusharudele negatiivset mõju nii Eestis, kui ka halvendanud meie lähemate kaubanduspartnerite majandusolukorda. "Kui varem kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on eksporti suunanud uutele turgudele. Ekspordimahud jäävad meie hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal,“ märkis Mertsina.

Euroopa Keskpanga rahapoliitika positiivne mõju euroala majandusele jääb tema sõnul eeldatavasti püsima, samuti on Soomes ja tasapisi ka Venemaal oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. "See parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust,“ lisas Mertsina.

Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017. aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas ta.

Tööturul ees muutused

Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015. aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.

„Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. 2016.-2017. aastatel vähenevad aga nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib ettevõtete vähenenud kasum ja halvenenud finantsseis töötajate arvu vähendama. Suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal ja tööpuudus püsib prognoosiperioodil madal,“ rääkis Mertsina.

Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb tänavu tänu toidu ülepakkumisele maailmas.

„Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9% ja 2,5%. Oma osa selles on valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab jätkuvalt kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.