Rosimannus sai rohkem palka kui president

Rosimannus lahkus riigikogust pärast 2011. aasta valimisi. Volituste lõppedes sai temast Reformierakonna liikmete juhitud Kodanikuhariduse SA tegevjuht ning tema brutopalgaks kujunes 5400 eurot. Rosimannus selgitas Äripäevale, et sinna tööle asudes oligi tal üks tingimus– riigikogu liikme aegne sissetulek ei tohi väheneda.

Ehkki Rosimannuse palk tegelikult kasvas, väitis ta, et sissetulek jäi samaks. „Koos erinevate projektitasudega oli see riigikogus täpselt sama suur kui hiljem Kodanikuhariduse SAs,“ teatas Rosimannus.

Võrdluseks võib tuua, et avalikes riigiametites teenivad enim president, riigikogu ning riigikohtu esimees – nende põhipalk on 5200 eurot. Seega oli mullu Äripäeva poolt mõjukaimaks inimeseks nimetatud Rosimannuse palk suurem endise peaministri Andrus Ansipi ning president Toomas Hendrik Ilvese omast. Rääkimata abikaasast Keit Pentus-Rosimannusest, sest ministri põhipalk on 4420 eurot.

Rosimannus ei oska 5400eurose numbri kohta seisukohta võtta: „Ma ei oska hinnata, kui erakordselt kõrge see on - kui Hans H. Luik mind mõni aeg tagasi Ekspress Grupi juhiks kaalumise ettekäändel paaril korral vestlema kutsus, mainis ta, et sel tasemel ei teeni keegi alla 10 000 euro kuus.“

Likvideerimisel oleva Kodanikuhariduse sihtasutusest kasvas 2013. aastal välja MTÜ Liberalismi Akadeemia. Rosimannusest sai ka selle ühingu tegevjuht ning juhatuse liige. Mittetulundusühing majandusaasta aruande järgi oli Rosimannuse brutopalgaks möödunud aastal ligi 5550 eurot.

Küsimusele, kes talle nii kõrge palga määras, vastas Rosimannus: „Töölepingu minu kui MTÜ Liberalismi Akadeemia tegevjuhiga sõlmis MTÜ Liberalismi Akadeemia asutaja ja nõukogu liige Paul-Eerik Rummo.“

Tänavu mais teatas Rosimannus, et lahkub Liberalismi Akadeemiast, sest keskendub ettevõtlusele. Tema asemel sai ametisse Reformierakonna liige Priit Kallakas, kes oli kahtlustatav 2011. aastal puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaalis. Kahtlustuse järgi oli endine Tartu piirkonna arendusjuht isik, kes jagas erakonnakaaslastele tundmatut päritolu raha, et see annetataks parteikassasse. Uurimine lõpetati ning asi kohtusse ei jõudnud.

Kallakas selgitas Äripäevale, miks ta Liberalismi Akadeemias tasuta töötab: „Olen olnud ametis alates juulist ja kuna suvi on Liberalismi Akadeemias rahulikum aeg, siis seni olen olnud ametis vabatahtlikkuse alusel ja palka ei saa. Liberalismi Akadeemia on minu jaoks intellektuaalselt huvitav hobi, mitte töö.“

Koos Kallakasega said Liberalismi Akadeemia juhatuse liikmeteks viimastel valimistel riigikogust välja jäänud Reformierakonna liige Kalev Kallemets ning endine peaministri nõunik Henri Arras. Juhatuse ega nõukogu liikmed pole akadeemias tasustatud.

Üle poole akadeemia tuludest ehk ligi 130 000 eurot pärineb Reformierakonnast, mida omakorda toetatakse riigieelarvest.

Liberalismi Akadeemiale annetasid möödunud aastal ligi 70 000 euro ulatuses ka eraisikud. Rosimannuse sõnul olid suurimad annetajad Eero Tohver, Meelis Mälberg ja Urmas Jõgi.

„Täpsema aruandluse avalikustamiseks tuleks viisakusest ükshaaval läbi rääkida kõikide annetajatega, sest sellist kokkulepet ei ole meil algselt olnud. See on kindlasti võimalik ja vaevalt kellelgi selle vastu midagi on, aga see võtab lihtsalt aega,“ lisas Rosimannus.