Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestisse võib saabuda 3200 pagulast

    Põgenikud on kinni Ungari raudteejaamas, kust nad tahavad pääseda Saksamaale või Rootsi.Foto: EPA

    Euroopa Liidu juhid annavad põgenike voolu survele järele ja Brüsselis on valmimisel plaan, millega tahetakse pakkuda varjupaika seni plaanitust neli korda suuremale hulgale pagulastele. Taas on kavas ka kvootide kehtestamine, mis tähendab Eestile 3256 põgeniku vastuvõtmist.

    Siseminister Hanno Pevkur rääkis täna siseministeeriumis kohtumisel ajakirjanikega, et Daily Maili spekulatsioon, et Eesti peaks vastu võtma veel 3200 pagulast, lähtub kevadisest ettepanekust, mis heideti kõrvale. Tegelikult tuleks Eestil 100 000 pagulase jaotamisel vastu võtta veel umbkaudu 200 inimest.

    Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsub järgmisel nädalal üles Euroopa Liidu liikmesriike võtma vastu kokku 160 000 migranti Kreekast, Itaaliast ja Ungarist. See number on neli korda suurem kui seni välja öeldud 40 000, millest oli juttu kaks kuud tagasi, vahendab Financial Times.
    Brittide väljaanne Daily Mail avaldas täna, mismoodi tahetakse põgenikke üle Euroopa jagada ja selle plaani kohaselt jõuaks 160 000 pagulasest Eestisse 1,76%, mis tähendab 3256 sõjapõgenikku. Põgenikud jagatakse ELi riikide vahel nende rahvaarvu ja majandusliku jõukuse alusel.
    Saksamaa peab selle plaani järgi pakkuma varjupaika 35 000, Prantsusma 26 000 ja Hispaania 16 000 pagulasele. Isegi vaesuspiiril kõikuvad Bulgaaria ja Rumeenia peavad vastu võtma tuhandeid põgenikke. Suurbritanniale ei ole kohustuslikku määra pandud, hoolimata sellest, et riik on üks suuremaid ja jõukamaid Euroopa Liidu liikmesriike.
    Pärast seda, kui Türgi rannale jõudsid Vahemeres uppunud kahe lapse surnukehad, tegi Türgi president Tayyip Erdogan jõulise avalduse, milles teatas, et kogu Euroopa Liit vastutab iga põgenemise käigus kaotatud inimelu eest. "Euroopa riigid on muutnud Vahemere, mis on maailma vanimate tsivilisatsioonide häll, põgenike surnuaiaks," sõnas Erdogan.
    Lõhed ida ja lääne vahel
    Euroopas on aga põgenike vastuvõtmine tekitanud väga vastakaid meeleolusid, sest osa Ida-Euroopa riike, eriti Ungari, on endiselt seisukohal, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sõjakolletest põgenejad ei ole Euroopas teretulnud ning peaksid jääma rahumeelsete lähinaabrite juurde. Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et kriis on Saksamaa probleem.
    Prantsusmaa on teatanud, et toetab nüüd kohustuslike pagulaskvoote, millega pannakse paika, kui palju varjupaigataotlejaid peab iga liikmesriik vastu võtma. Koos Saksamaaga tehakse selleks ettepanekud lähipäevil.
    Prantsusmaa president Francois Hollande ütles, et praeguse olukorraga ei saa rahul olla. "On riike... kes ei mõista oma moraalset kohustust, seega peame liikuma edasi," sõnas ta.
    Ka Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et riik on valmis rohkem pagulasi vastu võtma. Seni on Saksamaa, Austria ja ÜRO ametnikud kritiseerinud britte, et nad ei aita põgenike kriisi koormat jagada.
    Euroopa Liidu liidrid lükkasid juulis tagasi komisjoni ettepaneku kehtestada kohustuslikke pagulaskvoote ja nõustusid vastu võtma vaid 32 000 varjupaigataotlejat Süüriast, Iraagist ja Eritreast.
    Euroopa Nõukogu president Donald Tusk ütles, et õiglaselt oleks vaja ära jagada vähemalt 100 000 põgenikku. Tusk on mures, et vastasseis Ida- ja Lääne-Euroopa vahel süveneb.
    Ungari on suurim vastane
    Kohustuslike kvootide suurim kriitik ongi olnud peaminister Orban, keda omakorda kritiseeritakse plaani tõttu rajada okastraataed Ungari-Serbia piirile, kust tuleb suur osa põgenikke. Tema hinnangul ei ole õige, et riike sunnitakse migrante vastu võtma ja selle asemel peaks Euroopa Liit oma piire kindlustama.
    "Me usume, et kui me ei arutle tõelise probleemi üle, mis on piirikontroll, võib arutelu kalduda valesse suunda," ütles Orban. "Kui me räägime ainult kvoodisüsteemist ega taga ranget piirikontrolli, on see kutse neile, kes tulevad ja kes tahaksid tulla. See on probleem," rõhutas Orban, kelle hinnangul peks see olema tema valitsuse otsustada, keda vastu võetakse.
    Poola peaminister Ewa Kopac ütles, et tema riik ei saa endale lubada majanduspagulasi, küll aga on neil moraalne kohustus vastu võtta sõjapõgenikke. Üks Poola valitsuse kõrge ametnik ütles, et õhkkond ja asjaolud, millega praegu tegeletakse on väga palju erinevad sellest, mis oli siis, kui viimati sel teemal arutleti. 
    Saksamaa kantsler Angela Merkel on survestanud teisi ELi juhte olema vastutuloelikumad ja ütles taas, et Euroopa Liit peab olema valmis vastu võtma rohkem põgenikke, kellele varjupaiga pakkumine on varem langenud käputäie riikide kaela. "Kui me ütleme, et Itaaliat ja Kreekat ei saa selles asjas üksi jätta, siis ei saa üksi jätta ka neid kolme riiki, nagu Rootsi, Austria ja Saksamaa, kellele langeb lõviosa vastutusest," märkis Merkel.
    Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi peavad täna kriisikohtumise lootuses kujundada ühine seisukoht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Textmagicu juht lükkab ümber väite, et väljamakse tehakse IPOga kaastatud rahast
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Kohustuslik kütuse päritolumaa avaldamine on ministeeriumi sõnul keeruline ja kallis
Õliühingu ettepanek muuta kütusemüüjatel kohustuslikuks kütuse päritolumaa avaldamine vajab rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti arust rohkelt analüüsi ja arutelu.
Õliühingu ettepanek muuta kütusemüüjatel kohustuslikuks kütuse päritolumaa avaldamine vajab rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti arust rohkelt analüüsi ja arutelu.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.