Eestisse võib saabuda 3200 pagulast

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsub järgmisel nädalal üles Euroopa Liidu liikmesriike võtma vastu kokku 160 000 migranti Kreekast, Itaaliast ja Ungarist. See number on neli korda suurem kui seni välja öeldud 40 000, millest oli juttu kaks kuud tagasi, vahendab Financial Times.

Brittide väljaanne Daily Mail avaldas täna, mismoodi tahetakse põgenikke üle Euroopa jagada ja selle plaani kohaselt jõuaks 160 000 pagulasest Eestisse 1,76%, mis tähendab 3256 sõjapõgenikku. Põgenikud jagatakse ELi riikide vahel nende rahvaarvu ja majandusliku jõukuse alusel.

Saksamaa peab selle plaani järgi pakkuma varjupaika 35 000, Prantsusma 26 000 ja Hispaania 16 000 pagulasele. Isegi vaesuspiiril kõikuvad Bulgaaria ja Rumeenia peavad vastu võtma tuhandeid põgenikke. Suurbritanniale ei ole kohustuslikku määra pandud, hoolimata sellest, et riik on üks suuremaid ja jõukamaid Euroopa Liidu liikmesriike.

Pärast seda, kui Türgi rannale jõudsid Vahemeres uppunud kahe lapse surnukehad, tegi Türgi president Tayyip Erdogan jõulise avalduse, milles teatas, et kogu Euroopa Liit vastutab iga põgenemise käigus kaotatud inimelu eest. "Euroopa riigid on muutnud Vahemere, mis on maailma vanimate tsivilisatsioonide häll, põgenike surnuaiaks," sõnas Erdogan.

Lõhed ida ja lääne vahel

Euroopas on aga põgenike vastuvõtmine tekitanud väga vastakaid meeleolusid, sest osa Ida-Euroopa riike, eriti Ungari, on endiselt seisukohal, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sõjakolletest põgenejad ei ole Euroopas teretulnud ning peaksid jääma rahumeelsete lähinaabrite juurde. Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et kriis on Saksamaa probleem.

Prantsusmaa on teatanud, et toetab nüüd kohustuslike pagulaskvoote, millega pannakse paika, kui palju varjupaigataotlejaid peab iga liikmesriik vastu võtma. Koos Saksamaaga tehakse selleks ettepanekud lähipäevil.

Prantsusmaa president Francois Hollande ütles, et praeguse olukorraga ei saa rahul olla. "On riike... kes ei mõista oma moraalset kohustust, seega peame liikuma edasi," sõnas ta.

Ka Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et riik on valmis rohkem pagulasi vastu võtma. Seni on Saksamaa, Austria ja ÜRO ametnikud kritiseerinud britte, et nad ei aita põgenike kriisi koormat jagada.

Euroopa Liidu liidrid lükkasid juulis tagasi komisjoni ettepaneku kehtestada kohustuslikke pagulaskvoote ja nõustusid vastu võtma vaid 32 000 varjupaigataotlejat Süüriast, Iraagist ja Eritreast.

Euroopa Nõukogu president Donald Tusk ütles, et õiglaselt oleks vaja ära jagada vähemalt 100 000 põgenikku. Tusk on mures, et vastasseis Ida- ja Lääne-Euroopa vahel süveneb.

Ungari on suurim vastane

Kohustuslike kvootide suurim kriitik ongi olnud peaminister Orban, keda omakorda kritiseeritakse plaani tõttu rajada okastraataed Ungari-Serbia piirile, kust tuleb suur osa põgenikke. Tema hinnangul ei ole õige, et riike sunnitakse migrante vastu võtma ja selle asemel peaks Euroopa Liit oma piire kindlustama.

"Me usume, et kui me ei arutle tõelise probleemi üle, mis on piirikontroll, võib arutelu kalduda valesse suunda," ütles Orban. "Kui me räägime ainult kvoodisüsteemist ega taga ranget piirikontrolli, on see kutse neile, kes tulevad ja kes tahaksid tulla. See on probleem," rõhutas Orban, kelle hinnangul peks see olema tema valitsuse otsustada, keda vastu võetakse.

Poola peaminister Ewa Kopac ütles, et tema riik ei saa endale lubada majanduspagulasi, küll aga on neil moraalne kohustus vastu võtta sõjapõgenikke. Üks Poola valitsuse kõrge ametnik ütles, et õhkkond ja asjaolud, millega praegu tegeletakse on väga palju erinevad sellest, mis oli siis, kui viimati sel teemal arutleti. 

Saksamaa kantsler Angela Merkel on survestanud teisi ELi juhte olema vastutuloelikumad ja ütles taas, et Euroopa Liit peab olema valmis vastu võtma rohkem põgenikke, kellele varjupaiga pakkumine on varem langenud käputäie riikide kaela. "Kui me ütleme, et Itaaliat ja Kreekat ei saa selles asjas üksi jätta, siis ei saa üksi jätta ka neid kolme riiki, nagu Rootsi, Austria ja Saksamaa, kellele langeb lõviosa vastutusest," märkis Merkel.

Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi peavad täna kriisikohtumise lootuses kujundada ühine seisukoht.