Äripäev • 8. september 2015 kell 5:30

Kaubandus pani majanduse kasvama

Kaubandus pani majanduse kasvama  Foto: EPA

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 2,0%, teatab statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas enim kaubanduse, kinnisvarategevuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed.

Täpsustatud andmetel oli Eesti majanduse suurim pidurdaja transport, samuti töötlev tööstus ning ehitus. Töötleva tööstuse langus oli II kvartalis laiapõhjaline, lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Elektroonikatoodete, mineraalsete toodete ja mootorsõidukite tootmise lisandväärtus olid töötleva tööstuse peamised suurendajad, samas kahandas toidu- ja joogitootmine Eesti majanduse suurima tegevusala panust SKP-sse oluliselt. Ehituses loodud lisandväärtuse kahanemine oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest.

Kaupade ja teenuste eksport kahanes reaalarvestuses 1,1%. Kuigi elektroonikatoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu suurenes, viis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning toidu ja jookide väljaveo suur langus kaupade ja teenuste ekspordi kokkuvõttes miinusesse. Koguimport kahanes võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,3%. Importi langetas enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, elektroonikatoodete ning jookide sisseveo vähenemine.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s suurenes, moodustades II kvartalis SKP-st 5,7%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute arv (kasv 2,1%), kuid kiiremini kui töötatud tunnid (kasv 1,2%). Tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,6%, mis tähendab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest (mis langes 0,1%) kiiremini.

Sisemajanduse nõudlus kahanes varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu. Viimati langes sisenõudlus reaalarvestuses 2013. aasta II kvartalis.

Varude muutus oli II kvartalis üle pika aja taas negatiivne ja seda varude kõigis alaliikides. Suurim langus oli valmistoodangu varudes. Viimati oli varude muutus negatiivne 2013. aasta IV kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse langustempo aeglustus ja 2015. aasta II kvartalis oli langus 8%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,3%. Sealjuures suurenesid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 5,4%. Enim kasvasid elanike kulutused toidule, vabale ajale ja majapidamiskaupadele.

Sisenõudlus oli II kvartalis jätkuvalt väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 92,4%.

Statistikaamet revideeris SKP aegridu 1995–1999 vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele. Aegrea ühtsena hoidmiseks uuendati aastate 2000–2010 arvestused. Iga-aastase tavapärase revisjoni käigus muudeti aastate 2011–2014 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Koos 2015. aasta II kvartali näitajatega uuendati ka I kvartali näitajaid.

Hetkel kuum