SEB: mõõdukas kasv, suuremad riskid

Suurima panuse majanduskasvu andsid II kvartalis netotootemaksud ehk oluliselt parem käibemaksu laekumine, mida omakorda toetas eratarbimise kasv ja parem maksukontroll.

Tegevusaladest panustas majanduskasvu oodatult kõige enam hulgi- ja jaekaubandus. Eratarbimine suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4%. Kiirelt kasvanud reaalpalk ja madalad energiahinnad on jätnud inimestele rohkem raha kätte ning võimaldanud tarbida senisest enam, kulutused on suurenenud eelkõige toidukaupadele ja vaba aja veetmisele. Majanduskasvu mõjutas negatiivselt tugev lisandväärtuse vähenemine veonduse ja laonduse alal ning töötlevas tööstuses. Mõlema sektori languses on suur roll Venemaal, kuhu suunduv transiit ja eksport on märkimisväärselt vähenenud.

Eesti olulistest kaubanduspartneritest kasvas aastavõrdluses kõige kiiremini Rootsi SKP – 2,9%, kuid ka lõunanaabrite lätlaste majandus kosus tugeva 2,7% võrra. Seevastu Leedu majanduskasv on jäänud oodatule märkimisväärselt alla, mistõttu on nii SEB kui Leedu keskpank selle aasta oodatavat kasvuprognoosi tublisti allapoole korrigeerinud.

Soome majandus oli sesoonselt korrigeeritud andmetel II kvartalis täpselt samal tasemel eelmise aasta sama ajaga, mis oli kõige nigelam tulemus kõigi ELi liikmesriikide seas. Liidu majandus tervikuna suurenes II kvartalis 1,9%. Majanduse käivitamiseks on Soome valitsus alustanud mahukate tööjõureformidega, mis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Soome majanduse üheks peamiseks probleemiks peetakse tootlikkusele mittevastavat kõrget töötasu. Et keskvalitsusel on ettevõtete loodavat lisandväärtust tõsta või makstavat palka vähendada keerukas, siis on reform suunatud soomlaste tegeliku tööaja pikendamisele, et selle abil arvestuslik tunnitasu konkurentsivõimelisemale tasemele saada.

Tööjõu tootlikkus on langenud

Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta langeb juba kolmandat kvartalit järjest. Kui I kvartalis vähenes sesoonselt korrigeeritud reaalnäitaja 2%, siis II kvartalis 0,1%. Samal ajal on palga ja tootlikkuse suhet väljendav indikaator, tööjõu erikulu, kiirelt kasvanud.

Tööjõu erikulu hakkas hoogsamalt suurenema 2013. aasta teises pooles, kuid 2015. aastal on kasv veelgi kiirenenud, tõustes I kvartalis 4,9% ja II kvartalis 3,6%. Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele on see tõsine väljakutse, sest me ei suuda kasvava palgaootuse jaoks piisavalt väärtust luua. Tööjõu erikulu on viimastel aastatel kasvanud Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, ületades märkimisväärselt meie konkurente Lätit ja Leedut. Eelmisel aastal oli Eesti tööjõu erikulu 16% suurem kui 2010. aastal, teistes Balti riikides oli kasv vaid 10%.

Töötus on jõudnud alumise piirini