Rootsi ettevõtjad „vuntsivad“ paariaparteid

Leht kirjutab, et Rootsi ettevõtjatel on õnnestunud parlamendis tihti kaalukeele rollis oleva partei poliitikat mitmes enesele olulises küsimuses mõjutada. Kohati sel põhjusel, et partei enese majanduspoliitiline programm on alles lünklik. Teisalt on ka peavoolu poliitikast tõrjutud partei ise huvitatud ettevõtjatega tihedamatest kontaktidest, lootes nii toetust kasvatada ka suurema sissetulekuga inimeste ning ettevõtjate hulgas, kes ei ole rahul Rootsi praeguse punarohelise valitsuse poliitikaga.

Tööliste hulgas on Rootsi Demokraatide parteil juba suurem toetus kui sotsiaaldemokraatidel, kelle peamine valijabaas varem just sealt on tulnud. Augustis näitas Sifo arvamusuuring, et tööliste seas toetas Rootsi Demokraate 29,9% ning sotsiaaldemokraate 26,1%. Ühiskonnas tervikuna toetas Rootsi Demokraate 17,8% (läinud sügisel toimunud valimiste tulemusel sai partei parlamendis 14% kohtadest).

„See on parlamendis suur partei ja me kohtleme neid nagu kõiki teisi, keda me mõjutada püüame,“ ütles DI-le Rootsi suurettevõtjaid koondava organisatsiooni Svenskt Näringsliv kommunikatsioonijuht Lars Göran Johansson.

Dagens Industri on kaardistanud rea kontakte ettevõtjate huviorganisatsioonide ning Rootsi Demokraatide parteiladviku vahel. Mitmetes partei seisukohtades või varasemate seisukohtade kannapööretes on selgelt märgata ettevõtjate lobitöö mõju. Näiteks küsimuses, mis puudutab hoolekandeteenuste puhul kasumite lubamist. Praegune sotsiaaldemokraatlik valitsus tahtis koos vasakparteiga sellise asja ära keelata ja sama liini toetasid Rootsi Demokraadid oma valimiskampaanias. Tänaseks toimunud meelemuutuse tõttu ei ole valitsusel praeguse korra muutmiseks parlamendis enam piisavat toetust. Vahel on Rootsi Demokraatide poliitika sõna-sõnalt lobiorganisatsiooni seisukohtadest üle võetud, täheldab DI.

Samas on Rootsi Demokraatide ja Rootsi ettevõtjate kontaktide tihenemine ka omajagu vastuoluline teema, kirjutab Dagens Industri. Tegemist on siiski rassistlike juurtega parteiga, kes muu hulgas tahab 90% vähendada sisserännet Rootsi ning lahku lüüa Euroopa Liidust.

„See on ju tore, kui Rootsi Demokraadid teatud küsimustes õigesti mõtlevad, ent kuidas paistavad asjad veidi pikemas perspektiivis?“ küsib anonüümseks jääda soovinud ettevõtja lehele antud kommentaaris. „Kas me tahame, et nad parteina tugevneksid? Kas me tahame neid valitsusse? Mitte kõik ei tunne end nende arenguid vaadates mugavalt.“

Väga kriitiline oli ka Rootsi Vasakpartei juht Jonas Sjöstedt. „Need ettevõtlusorganisatsioonid tagavad niimoodi käitudes Rootsi Demokraatidele legitiimsuse. Nad teevad seda, mida parteid pole teinud. Kaasavad nad, et nad nende hüvanguks poliitikat mõjutaksid. Nad võtavad väga suure vastutuse, kui püüavad poliitikat mõjutada partei abil, mis on avalikult rassistlik,“ ütles Jonas Sjöstedt.

Dagens Industrile ütleb Rootsi Demokraatide majanduspoliitika kõneisik Oscar Sjöstedt, et praeguses põgenikekriisis tuleks Rootsil Taani piiril kontroll taastada. „Kui Euroopa Liidu suurim riik Saksamaa peatab ühepoolselt Dublini kokkuleppe (mis sätestab asüülitaotluste menetlemise esimeses riigis, kuhu pagulane saabub – toim.) kehtivuse, siis on ka meil õigus erandeid teha,“ ütles Sjöstedt.