Sirje Rank • 21. september 2015 kell 6:45

Täiuslikus tormis Soome jäi veel tippliigasse

Meeleavaldus Helsingis valitsuse kärpeplaanide vastu  Foto: EPA

Rõhutades Soome tugevusi, jättis reitinguagentuur Fitch „täiuslikust tormist“ tabatud majandusega riigile alles kõige kõrgemal tasemel reitingu, avaldades oma otsuse päeval, mil kümned tuhanded inimesed Helsingis valitsuse poliitika vastu meelt avaldasid.

Nädalavahetusel Soomet väisanud nobelist ja USA Columbia ülikooli professor Joseph Stiglitz hoiab aga pigem palgasaajate poole ning on Juha Sipilä valitsuse kärpeplaanide suhtes kriitiline.

„Ei ole ühtegi mehhanismi, kuidas sanitari palga kärpimisest eksport edenema hakkaks,“ ütles Stiglitz Soome päevalehele Helsingin Sanomad antud intervjuus.

 

Agentuur Fitch kinnitas Soome reitingu tipptasemel AAA, kuid muutis väljavaate negatiivseks

Agentuur kärpis Soome SKP prognoosi tänavu 0,3%-le ja tuleval aastal 1%-le, kolm eelnenud aastat on SKP kahanenud

Soome rikub tänavu taas euroala eelarvedefitsiidi normi, mis jääb 3,1% tasemele SKPst (lubatud 3% asemel)

Üle euroalal lubatud piiri (60% SKPst) on ka Soome riigi võlatase, mis Fitchi prognoosi järgi jõuab tipust läbi 2020. a 69% tasemel SKPst

Reitinguagentuur S&P jättis Soome tippreitingust ilma juba aasta tagasi

Äsja hindas Soome majanduse seisu ka IMF, mille peamised soovitused on:

Muuta palgakokkulepped paindlikumaks (rohkem ettevõtete tasandile)

Ergutada inimesi tööturule (sh töötuabirahade vähendamisega)

Lisada tööjõu liikuvust (rohkem taskukohaseid elamispindu)

Suurem panus innovatsioonile

Avaliku sektori efektiivsuse tõstmine

Euroala kasinus- ja kärpepoliitika tuntud kriitik selgitas, et sissetulekute kärpimine õõnestab nõudlust. See on paraja riski võtmine, kui loodetakse, et eksport jõuab enne vedama hakata kui siseturg ära kukub. Stiglitzi sõnul on euroala riikidest palgakärbete järel vaid Hispaanias eksport elu sisse saanud. Üldjuhul nn sisemine devalveerimine professori väitel ei toimi. „Tõenäolisem lõpptulemus on kogu majanduse nõrgenemine,“ hoiatas ta. 

Probleem on nõudluse poolel

Stiglitzi väide on, et praegune suurim probleem on vähene nõudlus. Kui minna palkade kärpimise teed, siis väheneb nõudlus veelgi, kasvatades tööpuudust. Nii soovitab nobelist Soome riigil praegu hoopis laenu juurde võtta, et investeerida infrastruktuuri ja inimestesse ning tõsta majanduse kasvupotentsiaali. „See on täiesti vale,“ tõrjus Stiglitz väite, et võlakoorma kasvatamine oleks tulevate põlvede suhtes vastutustundetu. „Röövite lastelt, kui te ei tee tasuta rahaga mõistlikke investeeringuid. Noorte tulevikulootuse purustamisel on poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Riigi valitsus nõrgestab Soome tulevikku.“

Nobelist rõhutas, et tööealise elanikkonna kahanemise tingimustes – nagu see Soomes on – tuleb investeerida majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks, mitte suurendada tööpuudust.

Ta ei jätnud märkimata, et osad Soome probleemid johtuvad euroala liikmeks olekust.  Ja kui euroala ennast reformida ei suuda, pole Soomel patt mõelda ka rahaliidust lahkumisele. Sellisel juhul – kui reformida ei suudeta – tuleks Stiglitzi arvates kogu rahaliidu projekt „maha matta“, et päästa Euroopa projekt.

Pall ametiühingute poolel

Nii radikaalsetel teemadel Soome praegu siiski ei aruta. Reedese streigi järel on pall taas ametiühingute poolel, kellelt peaminister Juha Sipilä on ikka veel valmis valitsuse sunnimeetmetele alternatiivseid ettepanekuid arutama, mis tööjõukulusid 5% alla tooks. Streigiti ju reedel eelkõige selle vastu, et valitsus palgakõnelustesse ei sekkuks ega ise piiranguid seaks.

Aega on ametiühingutel kuu lõpuni, kuna kolmapäevaks pagulaste teemal kokku kutsutud Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine lükkas kärpekava arutamise Soome parlamendis edasi. Täna arutabki Soome Ametiühingute Keskliit (SAK), kuidas edasi. Osad ametiühingud (Akava, STTK) oleksid valmis kokku panema alternatiivsed ettepanekud, mis oleks parem lahendus, kuna ametiühingutel on palju rohkem võimalusi kärbete hajutamiseks. Praegu saavad sektorid, kus on palju nädalavahetuse tööd (kaubandus, tervishoid, vahetustega tööstus), proportsionaalselt enam pihta. 

Ametiühingud kaebavad omakorda, et Soome tööandjatel pole erilist huvi alternatiivseid lahendusi otsida, kuna valitsus kostab nende eest niigi. Ka reedesel meeleavaldusel kõlas kriitika, et ettevõtetele on vastu tuldud – langetatud tulumaksu jm, kuid lubatud töökohti pole tekkinud. Investeerimise asemel on ettevõtted suurendanud hoopis dividendide makseid, taunis Soome Vasakliidu juht Paavo Arhinmäki.

Soome keskpanga juht Erkki Liikanen nõustus nädalavahetusel Soome YLE-le antud intervjuus, et kärbete raskus ei jagune praegu ühiskonnas õiglaselt. Ning et ettevõtted on „mõnel juhul“ ehk tõepooleest liiga heldeid dividende maksnud.

Õpime Islandilt?

„Inimesed on valmis leppima ka raskete otsustega, kui need õiglaselt kõiki puudutavad,“ ütles Liikanen. Ta kutsus üles lähemalt uurima endise kriisiriigi Islandi õnnestunud reformikogemust. Seal tõmbas pankade krahh 2008. a kraavi kogu riigi majanduse. Järgnenud kärpekuuris võeti jõukatelt rohkem ja vaesematelt vähem ning praegu on majandus kasvamas.

Paljudele Soome analüütikutele üllatuseks jättis reitinguagentuur Fitch reedel Soome riigireitingu tipptasemel AAA muutmata, ehkki kardeti, et kärbe tuleb. Otsust põhjendas Fitch Soome poliitiliste ja ühiskondlike institutsioonide tugevuse, elanike hea haridustaseme ning valitsuse poliitikaga, mis on püüdnud riigi rahandust korras hoida. Praegu maadleb Soome erandkorras mitme kriisiga korraga. Vähe tähtis ei olnud otsuse juures ka Soome pensionifondide tugev seis.

Reitingu väljavaate muutis agentuur aga negatiivseks, mis tähendab, et järgmine samm võib olla kärbe, kui majanduskasv jääb kiduma ja võla kasvu ei suudeta piisavalt kiiresti pidurdada. Reitingust sõltub Soome laenuraha hind, mis on veidi kerkinud, kuid siiski ajaloolises võrdluses jätkuvalt väga madal. 

Hetkel kuum