Säästlik maja eestlasele liiga kallis

Artikkel

- Uudised
- 29. september 2015 kell 13:29
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Säästlik maja eestlasele liiga kallis
Moodulmajade ehitaja OÜ Oma Maja juhatuse liige Tiit Kirmet ütles, et klient ei taha veel liginullenergiahoonesse investeerida. Foto: Andras Kralla
Valmismajade tootjad on liginullenergia nõuete täitmiseks valmis, tootmist takistab vaid kliendi rahakott. Näiteks sellisele majale kohustuslikud päikesepaneelid või tuulegeneraator on ostjale liiga kallid.
Vähem kui nelja aasta pärast saab liginullenergiahoonetest luksuse asemel standard. Aastast 2020 kehtima hakkav seadus kohustab ehitusettevõtjaid arvestama liginullenergiahoonele seatud nõuetega.
Liginullenergianõudmiste järgi ehitatud väikeelamu energiatõhususarv ei tohi väikeelamutel ületada 50 kWh/m² aastas, ütles puitkonstruktsioonil põhinevate element-, moodul- ning kivimajade projekteerimise ja ehitusega tegeleva OÜ Nord Homesi kaasasutaja ja arendusjuht Kristjan Vendik.
Tarbijale ehk rohkem tuttava energiatõhususarvu klassi järgi kuulub liginullenergiamaja A-energiaklassi. Selllise maja juures eeldatakse, et elektrit toodetakse lokaalselt ehk krundi piires taastuvate energiaallikate baasil. Levinuim variant on päikesepaneelid.
Vendiku sõnul on tüüp-, element- ja moodulmajade konstruktsioonide tootmisel oluline järgida energiaarvutusi ja soojapidavuse ning õhutiheduse näitajaid, et energiatõhusus ka päriselt paika peaks.
Maja energiatõhusus
Arvutatakse enne ehitusloa taotluse esitamist ja majale antakse energiamärgis.
Miinimumnõuded energiatõhususarvule uute ehitiste puhul:energiaklass A, kWh/ruutmeetri kohta aastasväikeelamu köetava pinnaga kuni 100 m2, 50väikeelamu köetava pinnaga üle 100 m2, 100korterelamu, 100büroohoone, raamatukogu ja teadushoone, 100ärihoone, 100avalik hoone, 120kaubandushoone ja terminal, 130haridushoone, 90koolieelne lasteasutus, 100tervishoiuhoone, 270
Allikas: Raul Kinks, Astel House OÜ
Vead tuleb leida töö ajal
Vendik ütles, et ehitajad peavad hakkama rohkem tööjärelevalvet pidama. “Maja tootmisel tuleb kontrollida, et soojustus, auru- ja tuuletõke oleks korrektselt paigaldatud. Hoone püstitamisel oleks mõistlik teha vahemõõdistamisi, et vajadusel kohe vead parandada,” soovitas ta. “Kui maja valmides selgub, et mõõdistuste ja arvutuste tulemusel ei ole hoone ette nähtud eneriatõhususega, on hiljem oluliselt kulukam vigu otsida,” hoiatas ta.
Taago Tulf ettevõttest OÜ Dagö lisas, et liginullenergiahoone toodab sama palju energiat kui tarbib. “Teisisõnu, mida vähem energiat hoone kulutab, seda vähem on vaja asemele toota,” täpsustas ta.
See põhimõte seab Tulfi sõnul uued eeldused juba projekteerimistasandil – hoone peab olema projekteeritud ja ehitatud maksimaalselt soojana, et lisaenergiat tuleks vähe toota. Uue seaduse jõustumisel langeb lõviosa koormast Tulfi sõnul arhitektidele ja inseneridele, kes peavad projekteerima uute standardite järgi soojapidava maja nii, et see ka kliendile meeldiks. “Nii ehitise seinad, põrand, lagi kui ka aknad peavad vastama uutele standarditele.”
Tulf lisas, et nende ettevõttele ei tähenda peagi jõustuv seadus siiski suuri muudatusi. “Kasutame juba praegu neid materjale ja töövõtteid.”
Päikesepaneelid liiga kallid
Vendiku sõnul on suurem osa nende majadest praegu madalenergiamajad ehk B-energiaklassist. “Liginullenergiamaja eeldab taastuvenergiatehnoloogia kasutamist,” põhjendas ta. Elektrit tootvad päikesepaneelid on aga keskmise pereelamu juurde ostmiseks liiga kallid, eriti arvestades pikka tasuvusaega.
Vendiku sõnul oodatakse aega, mil päikesepaneelide tootmise tehnoloogia areneb. Siis peaksid ka hinnad langema. “Praegu valmivad madalenergiamajad on võimalik päikesepaneelide lisamisega viia liginullenergiamajadele vastavasse energiatõhususe klassi,” ütles Vendik ja selgitas, et seepärast oleks juba praegu mõistlik uus maja ehitada nii, et hiljem saaks päikesepaneelid lisada. Selleks tuleb arvestada ka ilmakaartega.
Energiatõhusana projekteeritud maja peaks Vendiku sõnul valmides täitma paljusid lubatud nõudeid. Näiteks peab maja olema ka piisavalt õhutihe. Selle kontrollimiseks tehakse juba ehituse ajal õhutihedusteste, kuna lekkekohti niisama näha ei pruugi.
Vendik nentis, et kõikide nõuete täitmist on väga keeruline jälgida. “Meie ettevõte koostab üldjuhul nii projekti kui teostab ka nn võtmed-kätte-ehituse, mistõttu on kogu maja loomine algusest lõpuni meie kontrolli all,” selgitas ta.
Klient ostab hinda, mitte perspektiivi
Tiit Kirmet, OÜ Oma Maja juhatuse liige
Valmismaja puhul oleneb kliendi valik sellest, kas ta ostab hinda või perspektiivi. Säästlikkus on rohelise maailmavaate küsimus, aga see on rohkem nišitrend, mis siiski kosub. Ka ökopoode oli kümme aastat tagasi vähem kui nüüd. Kui porgand maksab tavapoes 40 senti, siis ökopoes 1,40 ja ikka ostetakse.
Aga pigem küsib meie klient hinda. Valitakse maja, mis näeb hea välja ja vastab ehitusnormidele, olles samas taskukohane. Paljud elavad majas 5–10 aastat ja tekib küsimus, milleks investeerida sellesse summa, mis hakkab alles 20 aastaga ära tasuma. Nii nagu korterite puhul pole mõtet enne müüki kallist remonti teha, mõeldakse ka majade puhul rohkem lähiperspektiivile.
Meile ei ole tähtis, kas panna püsti passiiv- või tavamaja. Ei ole vahet, kas panna välisseina 30 või 60 sentimeetrit soojustust. Oleme valmis tegema seda, mida klient soovib.
Energiamärgis vajalik enne ehitusluba
Vendiku sõnul saab juba praegu liginullenergia tehasemaja osta, kuid arvestada tuleb, et väga suure tähtsusega on majas kasutatavad kütte-, ventilatsiooni- ning taastuvenergia tehnoloogiaseadmed, mille koosmõjul energiatõhusus saavutatakse. “Ainult soojapidavast maja karbist ei piisa – tuleb paigaldada ka vastavad seadmed,” märkis ta.
Element- ja moodulmaju tootva OÜ Astel House juhataja Raul Kinksi sõnul arvutatakse maja energiatõhusus enne ehitusloa taotluse esitamist ning majale antakse energiamärgis, mis peab olemas olema ehitusloa taotluse juures.
Kinksi sõnul peavad kõik hooned juba praegu vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. “Näiteks on kõik meie püstitatavad majad B-energiaklassi omad. Kasutame üle 90% soojustagastusega ventilatsiooni, majade õhulekkearv jääb alla ühe ja kütteseadmeteks on kas õhk-vesi või maasoojuspump,” rääkis ta.
Kinks toonitas õhulekkearvu olulisust. “Oleme toodete õhutiheduse saavutamisega palju vaeva näinud. See mõjutab maja energiatõhusust umbes 10%.”
Kinks jätkas, et kui soovitakse oma majadega jõuda A-energiaklassi ehk liginullenergiahooneks, oleks vaja majale lisada kas või minimaalne energiatootmisüksus – päikesepaneelid või tuulegeneraator. “Kui suurendaksime oma majade soojustust näiteks poole võrrra, ei saavutaks me ikkagi ilma selleta A-klassi nõudeid,” lisas ta.
Seega seisab liginullenergianõuete täitmine eeskätt selle taga, et majadele tuleks lisada päikesepaneelid. “Meie oleme seda valmis tegema, ka tehniliselt pole see teab mis keeruline, ent praegu on probleem siiski kliendid ja nende rahakott,” märkis Kinks.
Iga B-klassi maja on tema sõnul võimalik muuta A-klassi omaks, kui lisada sellele umbes 10 000–12 000 eurot maksev päikesepaneelidega energiat tootev süsteem. Paraku jääb see eratarbija eelarve taha. “Enamik kohalikke kliente on väga hinnatundlikud. Kui näiteks sajaruutmeetrine viilkatusega võtmed-kätte-maja maksab umbes 100 000 eurot, siis päikesepaneelid ja süsteem teeksid selle hinna kümne protsendi võrra kallimaks,” rääkis Kinks.
Kinks soovitas kliendil silmas pidada, et eramute energiatõhususe näitaja arvutamine on puhtalt teoreetiline ehk see tehakse ära enne ehitamise algust ja projektide põhjal. “Peale maja valmimist keegi enam teste või tõendamisi ei tee. Seda võiks aga hakata nõudma, kuna siis oleks tagatud ka aus konkurents,” märkis ta.
Euroopas kõrged normid
Mujal maailmas on energiatõhusus elementaarne nõue, ütles OÜ Nord Homes kaasasutaja ja arendusjuht Kristjan Vendik. “Energiatõhususe klassid on küll riigiti erinevad, kuid normid on ühed olulisemad ja elementaarsed tingimused,” märkis ta.
Kvaliteet, paindlikkus ja energiatõhusus on müügiargumendid, mida konkurentsis püsimiseks eraldi välja tuua ei ole enam mõtet. Nord Homes ekspordib peamiselt Skandinaavia riikidesse. Müügiks ehitatavate hoonete energiatõhususe klass määratakse müügilepingus. “Arvestades kohalikke rangeid norme võib väita, et kui on olemas oskused liginullenergiamaja ehituseks Eestis, siis mujal maailmas ei tohiks nõuete täitmisega ka probleeme olla,” märkis ta.
OÜ Astel House juhataja Raul Kinksi sõnul on nii Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopa riikides energiatõhususe süsteemid üles ehitatud erinevatel põhimõtetel. “Selline mõiste nagu “liginullenergiahoone” on minu teada ainult Eestis kasutusel,” lisas ta. Lisaks on Eesti süsteem tema hinnangul üks keerukamaid.
Mujal maailmas antakse Kinksi sõnul ette näiteks konstruktsioonide ning akende ja uste soojusläbivuse, samuti õhutiheduse nõuded. “Või siis määratakse, mitu kWh energiat hoone võib aastas ruutmeetri kohta tarbida,” lisas Kinks. “Nii et kui välismaalasele pakkuda liginullenergiahoonet, siis ta ei mõista, mida sa talle pakud,” lisas Kinks.
Samas on tema ütlust mööda passiivmaja ehk netonullenergiahoone mõiste tuntud ka välismaal ning sellisel majal on selged konkurentsieelised.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Hetkel kuum