Kuidas ära tunda tühjade lubadustega kauplejat?

Iga naine tahaks pikki ja tihedaid juukseid, mis kasvaks ikka kiiremini ja kiiremini. Ega mehigi kiilaspäisus rõõmusta. Kui kõik need reklaamitavad juuksekasvu stimuleerivad seerumid ja kapslid ka reaalselt toimiks, siis poleks meil ühtegi kiilaspäist meest ega õhukeste juustega naist. Uudis kapslite päriselt toimimisest leviks kiirelt. Aga tead sa mõnd kiilaspead, kes on juuksed tagasi pähe kasvatanud?

Imelised lubadused ei piirdu ainult välimuse tuunimisega. Suuresti just sotsiaalmeedias ning veebilehtedel kohtab reklaame, mis lubavad võõrkeele selgeks teha lausa kahe nädalaga. Ka selles valdkonnas ei ole teada kedagi, kes oleks just niimoodi võõrkeele suhu saanud. Huvitav, miks?

Tavatoode ei ole imeline alternatiiv meditsiinile

Oleks ju mõnus, kui kauni ehte kandmine või kreemi määrimine raviks haigusi, isegi kroonilisi. Kaubandusest saab osta näiteks looduskivist ehteid või salve-kreeme, mis lubavad ravi ja leevendust alates stressist ja vaimsetest haigustest, pearinglusest ja maohaavanditest kuni DNA ja RNA stabiliseerimiseni välja. Kui see nii oleks, kasutaksid ka arstid seda ravivõttena ning nende kivide-kreemide toime oleks ka meditsiiniliselt tõestatud.

Ettevõtja tahab sinu raha

Müügi nimel jagatakse tarbijatele ka katteta lubadusi. Kuid ei maksa unustada, et iga kaupleja peab seisma iga oma sõna taga ehk kõike, mida lubab, peab ta suutma ka tõestada! Kui tõestust ei ole, on tegemist tarbijale väärinfo andmisega, mis on tarbijakaitseseaduse mõistes eksitav kauplemisvõte.

Miks selline nõue? Võib ju väita, et kui piisavalt millessegi uskuda ja kui usu abiga toimubki paranemine, siis on kõik võitjad. Paraku võib selliste toodete kasutamine tarbijale kasu asemel tuua hoopis kahju. Võib juhtuda, et tarbija jääbki uskuma lubadusi ning lootma tervenemist, kuigi tegelikult võib olla tervisemure hoopiski tõsisem ja vaja on meditsiinilist sekkumist.

Mida suurem fantaasialend, seda parem toode?

Nutikatel kauplejatel on piiritu fantaasia – mõeldakse välja imelisi lubadusi, mis on suunatud inimeste kõige valusamale kohale. Kui tervisega on midagi korrast ära, on see inimesele suur mure. Kui aga kalli raha eest ostetud toode mõju ei avalda ja rahakott on õhemaks jäänud, siis ei saa ka tarbijakaitse sageli aidata. Sageli keeldub kaupleja pretensioonidele vastamisest, kui teda üldse enam tabada õnnestub, sest tihti on sellised ettevõtted pärit kolmandatest riikidest, kelle suhtes jäävad tarbijakaitseameti käed lühikeseks.

Nii ongi oma õnne võti tarbija käes – kui suhtuda skepsisega lubadustesse, küsida üle, millega tegu ning nõuda kauplejalt tõestusmaterjali, jääksid ebaausalt tegutsevad kauplejad hätta ning nõudluse puudumisel kaoks neil ka huvi oma tegevust arendada.