Valimised testivad Portugali kärpekuuri

Peaminister Pedro Passos Coelho juhitud koalitsioonivalitsus on suutnud võimul püsida terve mandaatperioodi. Selle aja jooksul on Portugal euroala abipaketi alt välja pääsenud ning majanduskasv on taastunud. Erinevalt Hispaanias ja Kreekast, kus abipaketi kibedad kärped ja reformid suurendasid toetust sellistele uutele parteidele nagu Podemos ja Syriza, on portugallased jätkanud põhivooluparteide toetamist, mis on vaheldumisi riiki valitsenud alates 1981. aastast, kirjutas agentuur Bloomberg.

Arvamusküsitlused näitavad praegusele Sotsiaaldemokraatide juhitud koalitsioonile mõne protsendipunkti suurust edumaad, mis ei annaks küll kindlat enamust, kuid võimaldaks Coelhol naasta valitsusjuhi kohale vähemusvalitsuse eesotsas.

Coelho peamine rivaal on sotsialistide juht Antonio Costa, kes lubab defitsiitide vähendamist valitsevast koalitsioonist mõnevõrra aeglasemas tempos ning kärbitud palkade kiiremat tõstmist. Coelho teeb panuse ekspordist veetud kasvule.

Aastal 2011. oli pankroti äärel Portugal sunnitud vastu võtma IMFi ja euroala abipaketi mahus 78 miljardit eurot. Abipaketi tingimusteks olnud kärped ja maksutõusud aitasid Portugali tõugata kolm aastat väldanud majanduslangusesse.

Tänavu läheb Portugali majandusel juba paremini – aasta esimesel poolel kasvas SKP aasta baasil 1,5%. Töötuse määr on alanenud rekordiliselt 17,7 protsendilt aastal 2013 12,4%-le tänavu augustis.

Portugali 10-aastase tähtajaga võlakirjade tootlus on agentuuri Bloomberg andmeil alanenud 2,3%-le, võrreldes 18%ga euroala võlakriisi haripunktis. See on aga majanduse hell koht - riigi võlakoorem on euroala üks suurimaid, mullu üle 130% SKPst.

Financial Times kirjutab, et Coelho tagasivalimine oleks moraalne võit Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, Euroopa Komisjonile ja teistele, kes on seisukohal, et raskustes majanduse aitavad jalule vaid distsipliin ja vajalikud reformid. Oma kampaanias on Coelho korduvalt toonud Kreekat kui näidet, et rahvusvahelistele laenuandjatele vastuhakk ei vii kuhugi.

Samas näitavad küsitlused, et koalitsioon jääb ilma senisest absoluutsest enamusest, mis tagas riigis raskeks reformiperioodiks poliitilise stabiilsuse. Võimalik on variant, kus valimised selget tulemust ei anna. Valimiste eel ei olnud 15 protsendil valijatest veel kindlat eelistust.