Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stardipaik.ee üritab raha ja sportlased kokku viia

    Sportlastele toetajaid leida aitava platvormi stardipaik.ee loojad Kristjan Kolbre (vasakul) ja Marek Vister.Foto: Eiko Kink

    Sportlastel toetajaid leida aitava platvormi stardipaik.ee idee sündis vajadusest hajutada Eesti spordi rahastamise kohal laiutavad vihmapilved, ütles stardipaik.ee üks loojatest Marek Vister. Teised asutajad on Kristel Kõiv ja Kristjan Kolbre.

    Järgneb intervjuu stardipaik.ee looja Marek Visteriga
    Kui võõras inimene küsiks, millega Te tegelete, mida vastaksite?
    Rääkides platvormist stardipaik.ee, siis sellega, mis meeldib ja innustab. Üldiselt aga pakun müügi- ja konsultatsiooniteenust.
    Tähendab, stardipaik.ee ei ole Teie jaoks raha teenimise koht?
    Stardipaik iseenesest ei ole jah rahateenimise koht. Mul on palju teisi projekte. Teeme seda missioonitundest. Spordi rahastamises on võimalus palju ära teha, kindlasti aga plaanime arendada asja selliselt, et sel oleks tulevikus ka äriline kasu.
    Miks just see valdkond? Kas olete saanud omal nahal tunda, mida tähendab olla sportlane ilma rahata? Või tuli idee kelleltki teiselt?
    Sport on mind paelunud lapsest saati, tahtsin saada tippsportlaseks, aga ju see ei pidanud minuga juhtuma. Sport on huvitav. Inspireeriv on jälgida sportlasi, kes teevad kõik, et saavutada maksimaalseid tulemusi. Stardipaiga idee sündis vajadusest hajutada seda tumedat vihmapilve, mis Eesti spordi rahastamise kohal istub. Koos kaasasutajate Kristel Kõivu ja Kristjan Kolbrega proovime siis seda spordiilma paremaks muuta.
    Kas olete tõesti veendunud, et teil see õnnestub?
    Usun, et mitte midagi ei ole siin ilmas juhuslik. Üks sündmus või kohtumine viib tingimata teiseni. Ei ole kellelegi saladus, et olukord spordi rahastamisel võiks olla parem. Riik eraldab raha spordialaliitudele ja kui see jõuabki sportlasteni, siis läbib eelnevalt pika bürokraatliku teekonna.
    Kas see ei tähenda, et korjates sportlaste jaoks raha, teete riigi eest töö ära?
    Meie teenust on igal juhul vaja, sest raha pole kunagi piisavalt. Kui alaliitude eesotsas on inimesed, kes teevad asja hingega ja on ise nende probleemidega mingil määral kokku puutunud, siis on areng palju tõhusam. Mitmes alaliidus on inimesed jäänud mugavustsooni, neil pole ambitsiooni seda spordiala edendada, nad lihtsalt on seal. Mingit järelevalvet sellele riigi poolt ei ole, lastakse asjadel lihtsalt kulgeda. Seetõttu kannatavad sportlased.
    Tähendab, spordi eiramine riigi poolt viis uue tegevusala, omamoodi kosjamooride tekkeni?
    Ma ei paneks end kosjamooriga ühte patta. Kui liigud õiges seltskonnas, siis üks asi viib teiseni. Eestis on sponsori leidmine märksa lihtsam, siin tunnevad kõik üksteist. Üldiselt aga on spordimänedžment Eestis alles lapsekingades, peaaegu olematu. Mõnel spordialal ei ole sellest isegi kuuldud. Maailmas on see aga väga tulus valdkond.
    Mitu projekti olete käivitanud ja milline on nende üldsumma?
    23 projekti summale üle 54 000 euro.
    Mitu inimest teie poole kuus keskmiselt pöördub?
    Iga kuu laekub läbivaatamisele umbes 6 projekti. Kindlasti kavatseme seda numbrit suurendada.
    Kuidas te projekti välja valite?
    See ei ole raske. Kõigil, kes pöörduvad Stardipaika, on tõsi taga. Keegi niisama puhkuserahasid küsima ei tule. Kui sportlasel on eesmärk selgelt põhjendatud, siis suure tõenäosusega ta toetajad ka leiab.
    Lihtsalt küsib raha ja see korjatakse kokku?
    Raha ei kasva puu otsas. Selleks, et raha saada, peab sportlane ise kõvasti tööd tegema, meie anname selleks tööriista. Tegutseme juba peaaegu aasta ja selle ajaga on jäänud realiseerimata kõigest 10-15% projektidest. Kui raha ei saa kokku, näiteks küsitakse 1000 eurot, aga laekub 500 eurot, siis toetajad saavad oma raha tagasi. Praegu arendame ideed, et realiseerimata projektidele laekunud raha koguneks eraldi fondi. Siis näiteks saab kord aastas suunata selle raha nende sportlase toetamiseks, kes ei ole vajalikku summat kokku saanud.
    Kirjeldage, kuidas sportlastele toetajaid otsite?
    Näiteks sportlane peab sõitma rahvusvahelisse laagrisse, mille hind on 3000 eurot, või ostma varustust, mis maksab 5000 eurot. Ta täidab meie kodulehel projekti vormi ja saadab meile. Meie vaatame projekti üle. Kui leiame, et see sobib, siis sportlane saadab meile oma pöördumise sponsorite poole ja täidab ankeedi, mis pannakse hiljem kodulehele üles.
    Ja kõik? Nagu öeldakse „piiks, piiks ja raha tuleb“?
    Mitte just nii. Raskem töö alles siis hakkab. See, kas raha laekub või mitte, sõltub sportlasest endast. Sellest, kui aktiivselt ta oma projekti reklaamib. Ma ei pea siin silmas kalli reklaamipinna ostmist. Kui teha hea teavitustöö sotsiaalmeedias, siis tekib justkui lumepalliefekt ja sõbrad, tuttavad, fännid aitavad ise asjale kaasa. Agaramad kasutavad erinevaid meediakanaleid, näiteks televisiooni, ajalehti.
    Vajalik raha saadi kokku, mis edasi?
    Summa laekub stardipaik.ee kontole ning meie kanname selle sportlase kontole. Sellisel juhul on parem olla MTÜ, et ülekannet ei peetaks tuluks ega maksustataks käibemaksuga.
    Kuidas otsite sponsoreid ja nende abi vajavaid sportlasi?
    Reeglina pöörduvad sportlased meie poole ise. Edasi toetavad projekti juba inimesed ja/või ettevõtted, kellele see huvi pakub. Suuremalt jaolt on sponsorid eraisikud, kuid nagu ma juba ütlesin, peab suurema töö ikka sportlane ära tegema.
    Teada on, et sportlased ja nende treenerid ei ole just kõige paremad mänedžerid…
    Eduka projekti realiseerimiseks ei peagi olema hea mänedžer. Sportlased on senimaani ise nii tublid olnud ja teevad teavitustööd ise. Kui seda hästi teha, tekib justkui lumepall, mis veereb läbi sõprade, tuttavate, fännide.
    Kas Teile et tundu, et sponsorite otsijatesse suhtutakse kui kerjustesse?
    Ei tundu. Sponsorite otsimine on täiesti normaalne. Tipptasemel sporti teha ilma piisava finantsita on sama võimatu kui kuu alla toomine taevast. Iga sportlane vastutab iseenda eest. Paraku on praegu Eestis seis selline, et puhtalt riigi toele lootma jääda ei saa. Tuleb leida teisi alternatiive eelarve täitmiseks. Eks üldise spordiarengu eest vastutab ikkagi riik ning ma jälle jõuan spordiministeeriumi vajalikkuseni.
    Teie firma alustas tegevust vähem kui aasta tagasi. Mis on selle ajaga juhtunud? Kas kõik on nii, nagu planeerisite? Milleks Te selles äris valmis ei olnud?
    Selle lühikese ajaga oleme kogunud üle 50 000 euro. Raha läks sportlastele, kes esindavad meie riiki rahvusvahelistel areenidel. Olen selle üle uhke. See annab tohutu motivatsiooni edasi tegutseda ja rohkem teha. Näiteks meil on kavas luua MTÜ juures fond, et anda lisavõimalus neile, kelle projekt ebaõnnestus, ning tõlkida koduleht vene ja inglise keelde.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.