Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid

Tuleva aasta 1. septembril kehtima hakkav uus seadus puudutab praeguse arvestuse kohaselt vähemalt 6000 eri suunitlusega erakoolis õppivat last, mis on umbes 4% kõigist õpilastest. Seejuures kulutused erakoolidele on pidevalt kasvanud. Ainuüksi erakoolide haridustoetus on kasvanud kolmel viimasel aastal 4 miljoni euro võrra ja kasvab ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt ka edasi.

Peagi riigikokku jõudva erakooliseaduse eelnõu seletuskirjas oleva prognoosi järgi peaks kujunema kokkuhoid erakoolide tegevustoetustelt järgnevatel aastatel veelgi suuremaks. Kui ministeerium jätkaks aina kasvavatele erakoolidele tegevustoetuse maksmist, siis oleks juba nelja aasta pärast vastav kulu aastas praegusest viie miljoni euro võrra suurem.

Kui kehtiva seaduse järgi oli pandud tegevustoetuse maksmise kohustus kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mille aga riigikohus möödunud aasta lõpul tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks, siis uus seadus teeb selle KOVidele vabatahtlikuks. Ja kui KOV peaks finantseerimisest loobuma, siis uus seadus annab erakoolidele võimaluse tõsta õppemaksu seni kehtestatud 10% piirmäära asemel vastavalt vajadusele, kas või 100%. Haridustoetuse ehk nn pearaha maksmine erakoolides õppivatele lastele jääb alles.

Ligi ei näe probleemi, kui mõni kool peaks oma uksed sulgema, kuna seda tehakse pidevalt, sest neid ei ole puudu, vaid üle. „Riik koos omavalitsustega pingutab ja kulutab selle nimel, et oma koolivõrku kokku tõmmata. Ei saa olla nii, et seejuures pole meil mingit võimalust kaaluda, kas eraalgatusi täismahus rahastada või mitte,“ märkis ta.

Ligi uskus, et reaalses elus on omavalitsused valmis erakoolide ees vastutust kandma ja jätkama nende toetamist, ehkki pole nende pidajad, kuigi varasem riigikogu tahtis 2011. aastal kehtima hakanud seadusega nad seda tegema panna. „Seadusemuudatus näebki omavalitsusele ette kaalutluse, mitte ei võta kelleltki raha ära,“ ütles Ligi, lükates sellega vastutuse riigi õlgadelt omavalituse õlgadele.

„Süsteemi, kus riik ja omavalitsus peavad täielikult üleval erakoole, mis lisaks õppemaksu tohivad korjata, ei ole kusagil maailmas, sest see tõrjub välja kvaliteetse tasuta hariduse ja viib hariduse kihistumisele,“ toonitas Ligi.