Ministrid arutavad finantstehingute maksu

Tagant suruv jõud on Prantsusmaa, mis tahaks kokkulepet enne detsembris Pariisis toimuvat ÜRO kliimakonverentsi. Mitmel teisel riigil on tekkinud kõhklusi ja erisoove, kirjutab agentuur Bloomberg.

Saksamaal näiteks on finantstehingute maksu kehtestamine kirjutatud valitsuse koalitsioonileppesse, kuid Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on väljendanud kartust, et finantstehingute maksu kehtestamine vaid 11 liikmesriigis võib reaalmajandusele kahju tuua. Sama seisukohta on väljendanud Belgia, mis on muutunud murelikuks ka sellest, et ei Luksemburg ega Holland kavatse seda maksu kehtestada.

Ministrid üritavad kokku leppida, kuivõrd peaks või ei peaks maks hõlmama pensionifonde ja elukindlustusseltse ning teatud liiki derivatiive, mida ettevõtted kasutavad valuutariskide ja muude riskide maandamiseks.

Prantsusmaa Euroopa Liidu esinduse pressiesindaja ütles Bloombergile, et esmaspäeval toimuva rahandusministrite kohtumise eesmärk on kokku leppida maksubaas, mis oleks võimalikult lai, ning intressimäärad, mis oleksid võimalikult madalad.

European Savings Bank Groupi pressiesindaja James Piper kommenteeris agentuurile Bloomberg, et uuringud viitavad selgesti sellele, et finantstehingute maksu rakendamine vaid osades liikmesriikides moonutab finantsteenuste siseturu toimimist ja konkurentsi. Samuti kallineb raha hind, mis mõjutab negatiivselt ettevõtete äritegevust. Ka Euroopa Keskpanga endine president Jean-Claude Trichet on seisukohal, et maks peletab äri maksu kehtestanud riikidest sinna, kus maksu ei ole.

Maksu plaanivad riigid on seadnud eesmärgi selle aasta lõpuks kokku leppida finantstehingute maksu baas. Tuleval aastal lepitaks kokku intressimäärad ja maksu kogumise mehhanism. Maks käivituks 2017. aastast. See tähtaeg võib ELi ametnike sõnul siiski ka edasi nihkuda.

Finantstehingute maksu kavandavad riigid on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Belgia, Austria, Portugal, Eesti, Slovakkia, Kreeka ja Sloveenia.