• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 11.11.15, 09:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: majandus on madalseisus

Eesti aeglase majanduskasvu põhjus on endiselt depressiivne globaalne majanduskeskkond ja mõned ühekordsed tegurid - kasvu pidurdumise täpsemad põhjused peaksid selguma kuu aja pärast avaldatavas detailses SKP statistikas, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Eurod
  • Eurod
  • Foto: Raul Mee
Statistikaameti täna avaldatud esialgsetel andmetel aeglustus Eesti SKP kasv kolmandas kvartalis aastases võrdluses 0,5 protsendini.
„Eesti majandusareng on viimasel paaril aastal olnud vastuoluline. Üldiselt nõrga majanduskonjunktuuri tingimustes on palgad ja hõive kasvanud kiiresti. Palgatulu jõuline kasv ja samaaegne imporditud hinnalangus on soodustanud eratarbimist, mistõttu hästi on läinud jaekaubandusel ja kinnisvarasektoril. Töötleva tööstuse tegevusaladest on positiivselt silma paistnud puidu- ja mööblitootmine,“ märkis Aben.
Samas on deflatsioonilises majanduskeskkonnas keeruline kasvatada ettevõtete käibeid, mistõttu on üha enam tegevusalasid, kus kasumid vähenevad. „Globaalne energia- ja toiduhindade langus on mõjutanud negatiivselt energiakandjaid tootvaid ja eksportivaid ettevõtteid. Samuti on surve all põllumajandus ja toiduainetetööstus,“ jätkas ta. „Aeglaselt kasvavad või kahanevad müügikäibed ja kiiresti kasvav palgakulu vähendavad ettevõtjate kasumeid ja kahandavad investeerimissoovi. Vähenenud investeerimishuvi on seni suutnud siiski hoida ettevõtted likviidsena ja teenida dividenditulu. Pikemas plaanis tähendab madal investeerimisaktiivsus paraku ka madalamat potentsiaalset majanduskasvu.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Abeni sõnul eeldab Eesti majanduskasvu kiirenemine välisnõudluse paranemist, mida prognooside järgi võib järgmisel aastal oodata. „Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole Eesti eksportijate hinnakonkurentsivõime siiski kannatada saanud, kuna meie eksport on kuni viimase ajani kasvanud kiiremini kui meie kaubanduspartnerite import. Loodetavasti aitab globaalse majanduse taastumisele kaasa ka suurte riikide nõudlust toetav makromajanduspoliitika,“ märkis analüütik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele