Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äkki on viga riigiabi reeglites?

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Kui Euroopa riigiabi reegleid ei muudeta, siis on Nordic Aviation tõenäoliselt varsti samasuguses olukorras nagu Estonian Air, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.

    Euroopa Komisjoni otsus, et Estonian Airile aastatel 2010–2014 antud riiklikud toetused olid vastuolus Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega, on meie Euroopa-lõimumise senises ajaloos vaieldamatult tõsiseim tagasilöök. Kohustus riiklikule lennuettevõttele antud abi Eesti maksumaksjatele – ehk siis meile kõigile – tagasi maksta tõi kaasa lennufirma tegevuse lõpetamise ja algatas tulise debati teemal, kes on toimunus süüdi ja peaks tehtud vigade eest vastutama.
    Olukorda pingestab tõsiasi, et Euroopa Komisjonil on tulnud varem mitmel korral hinnata seda, kas liidu uued või „tuumikust“ kaugemale jäävad liikmesmaad on riiklike lennuettevõtete toetamisel järginud kõigile üheselt kehtivaid konkurentsireegleid või mitte, ning paljudel juhtudel – näiteks lätlaste airBalticu, tšehhide CSA ja poolakate LOTi puhul – on tarvitusele võetud meetmed tunnistatud riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks. Estonian Airi juhtum on ilmekas näide sellest, kuidas riiklikud strateegilised, ärilised ja poliitilised huvid-ambitsioonid põrkuvad Euroopa Liidu jäikade reeglitega.
    Arusaamatu abiandmine
    Estonian Air on viimase kümnekonna tegevusaasta jooksul seisnud pidevalt silmitsi rahaliste raskustega. Valdavalt on oldud pidevas kahjumis, mis viitab üksikute konkreetsete tagasilöökide kõrval siiski ka süsteemsetele probleemidele, näiteks turu volatiilsusele ja orienteeritusele madalaimatele hindadele.
    Et ettevõtet raskustest välja tuua, antigi Estonian Airile päästelaene, tehti intressisoodustusi ja pikendati laenutagasimakseid. Lennuettevõttele antud abimeetmete kogusumma ulatub ligi 130 miljoni euroni, mis on oma suurusjärgu poolest seda märkimisväärsem, et Eestis on vaid 600 000 maksumaksjat ja Estonian Air lendas kõigest 14 sihtkohta. Majanduslikust vaatenurgast on igati õigustatud küsida, kas riigiabi andmine sellises ulatuses oli otstarbekas.
    Kui eelnevat saab õigustada „rahvusliku lennukompanii eluspüsimise“ emotsionaalse argumendi ning puhtpragmaatilise lähenemisega, et riigiettevõtteid suunavad poliitikud tahaksid oma töö tulemusel olla populaarsed ja saada tagasivalituks ka järgmistel valimistel, siis mingit õigustust ei ole viisil, kuidas Estonian Airile abi anti. Sest fakt on see, et seda ei tehtud mitte üks kord, vaid mitmes osas, aga ei esitatud seejuures selget ümberstruktureerimisplaani ega saadud Euroopa Komisjonilt eelnevalt abi andmisele heakskiitu.
    Seega eirati ELi riigiabi reeglistikust nii ühekordsuse põhimõtet, eelnevat teavitamiskohustust iga abieraldise osas kui ka reeglit, et abi andmine peab olema läbipaistev. On arusaamatu, miks otsustati riigiabi andmisel valida selline tee, teades, et konkurentsipoliitika ning riigiabi reeglid on Euroopa Liidus üks kiivamalt jälgitud valdkond, kus reeglite formaalne järgimine on väga oluline.
    Turuosalised pole võrdsed
    On aga õigustatud küsida, kas probleem ei ole hoopis Euroopa Liidu riigiabi reeglistikus, mille rakendamisega on kaasnenud probleemid eeskätt väiksemates või perifeersemates ELi liikmesriikides. Praegused probleemid lennundussektoris osutuvad pigem perifeeriariikide üldisemale konkurentsieelise puudumisele, mille tõttu on teatud sotsiaalseid ja majanduse kui terviku jaoks olulisi teenuseid suudetud jätkusuutlikult pakkuda vaid riigi toel.
    Selles mõttes ei ole tingimused kõikide turuosaliste jaoks niikuinii võrdsed, sest väiksemad ja perifeersed riigid seisavad silmitsi mittemuudetavate asjaoludega, näiteks keerukama asukohaga Euroopa tarbija suhtes, ebasobivama kliimaga, madala asustustihedusega, välispiiride mõjuga jne. Just selles valguses ilmneb Euroopa Liidu riigiabi ühtsete reeglite ebasoovitav mõju niigi keerukamates oludes olevatele nn ääreriikidele.
    Kuidas edasi?
    Tänaste arengute juures, kus kohalikud poliitikud vaatavad lootusrikkalt Nordic Aviation Groupi suunas, on õigustatud küsida, kui suur on võimalus, et paari aasta pärast tuleb silmitsi seista sarnase olukorraga. Kuni ELi riigiabi reegleid ei muudeta ning riikide majandusoludele ja vajadusele nendega arvestada tähelepanu ei pöörata, on selline oht täiesti olemas. Seega tuleks ka siseriiklikul tasandil lisaks ELi reeglite edasisele korrektsele jälgimisele otsida aktiivselt liidu tasandil lahendusi, kuidas ääreriigid saaksid neile vajaliku teenuse, ilma et see moonutaks suurfirmade poolt kujundatavat üldist konkurentsisituatsiooni.
    Ideaalis võiks Euroopa Liit liikuda tulevikus selles suunas, et iga tehtav otsus oleks esmalt analüüsitud regionaalse tarbija ja konkreetse ühiskonna vajaduste põhiselt. Uue aluslepinguga seotud debatid on juba alanud ja edasiminekuruumina nähakse just siseturu paremat toimimist, probleemide vähendamist perifeeriariikides ning kodanike toetuse kasvu ühistele poliitikatele. Riigiabi reeglistiku reformimine neist ideedest lähtuvalt, aga ka laiemalt majandusliku arengu toetamine perifeerias oleks üks võimalik arengusuund, mida saaks muuhulgas toetada Eesti Euroopa Liidu eesistumisprioriteete ja programmi ette valmistades.
    Kuni riigi tasandil ei nähta suuremat pilti ning ei olda valmis aktiivselt selle kujundamises osalema, ei ole ka riigi plaan B Nordic Avaition Groupi näol jätkusuutlikkuse seisukohast ülemäära usaldusväärne.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Riigikassa kavatseb osa riigi kriisivarudest börsile paigutada
Praegu ainult võlakirjadesse raha paigutav stabiliseerimisreserv saab võimaluse panna osa rahast maailma indeksifondidesse.
Praegu ainult võlakirjadesse raha paigutav stabiliseerimisreserv saab võimaluse panna osa rahast maailma indeksifondidesse.