Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äkki on viga riigiabi reeglites?

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Kui Euroopa riigiabi reegleid ei muudeta, siis on Nordic Aviation tõenäoliselt varsti samasuguses olukorras nagu Estonian Air, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.

    Euroopa Komisjoni otsus, et Estonian Airile aastatel 2010–2014 antud riiklikud toetused olid vastuolus Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega, on meie Euroopa-lõimumise senises ajaloos vaieldamatult tõsiseim tagasilöök. Kohustus riiklikule lennuettevõttele antud abi Eesti maksumaksjatele – ehk siis meile kõigile – tagasi maksta tõi kaasa lennufirma tegevuse lõpetamise ja algatas tulise debati teemal, kes on toimunus süüdi ja peaks tehtud vigade eest vastutama.
    Olukorda pingestab tõsiasi, et Euroopa Komisjonil on tulnud varem mitmel korral hinnata seda, kas liidu uued või „tuumikust“ kaugemale jäävad liikmesmaad on riiklike lennuettevõtete toetamisel järginud kõigile üheselt kehtivaid konkurentsireegleid või mitte, ning paljudel juhtudel – näiteks lätlaste airBalticu, tšehhide CSA ja poolakate LOTi puhul – on tarvitusele võetud meetmed tunnistatud riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks. Estonian Airi juhtum on ilmekas näide sellest, kuidas riiklikud strateegilised, ärilised ja poliitilised huvid-ambitsioonid põrkuvad Euroopa Liidu jäikade reeglitega.
    Arusaamatu abiandmine
    Estonian Air on viimase kümnekonna tegevusaasta jooksul seisnud pidevalt silmitsi rahaliste raskustega. Valdavalt on oldud pidevas kahjumis, mis viitab üksikute konkreetsete tagasilöökide kõrval siiski ka süsteemsetele probleemidele, näiteks turu volatiilsusele ja orienteeritusele madalaimatele hindadele.
    Et ettevõtet raskustest välja tuua, antigi Estonian Airile päästelaene, tehti intressisoodustusi ja pikendati laenutagasimakseid. Lennuettevõttele antud abimeetmete kogusumma ulatub ligi 130 miljoni euroni, mis on oma suurusjärgu poolest seda märkimisväärsem, et Eestis on vaid 600 000 maksumaksjat ja Estonian Air lendas kõigest 14 sihtkohta. Majanduslikust vaatenurgast on igati õigustatud küsida, kas riigiabi andmine sellises ulatuses oli otstarbekas.
    Kui eelnevat saab õigustada „rahvusliku lennukompanii eluspüsimise“ emotsionaalse argumendi ning puhtpragmaatilise lähenemisega, et riigiettevõtteid suunavad poliitikud tahaksid oma töö tulemusel olla populaarsed ja saada tagasivalituks ka järgmistel valimistel, siis mingit õigustust ei ole viisil, kuidas Estonian Airile abi anti. Sest fakt on see, et seda ei tehtud mitte üks kord, vaid mitmes osas, aga ei esitatud seejuures selget ümberstruktureerimisplaani ega saadud Euroopa Komisjonilt eelnevalt abi andmisele heakskiitu.
    Seega eirati ELi riigiabi reeglistikust nii ühekordsuse põhimõtet, eelnevat teavitamiskohustust iga abieraldise osas kui ka reeglit, et abi andmine peab olema läbipaistev. On arusaamatu, miks otsustati riigiabi andmisel valida selline tee, teades, et konkurentsipoliitika ning riigiabi reeglid on Euroopa Liidus üks kiivamalt jälgitud valdkond, kus reeglite formaalne järgimine on väga oluline.
    Turuosalised pole võrdsed
    On aga õigustatud küsida, kas probleem ei ole hoopis Euroopa Liidu riigiabi reeglistikus, mille rakendamisega on kaasnenud probleemid eeskätt väiksemates või perifeersemates ELi liikmesriikides. Praegused probleemid lennundussektoris osutuvad pigem perifeeriariikide üldisemale konkurentsieelise puudumisele, mille tõttu on teatud sotsiaalseid ja majanduse kui terviku jaoks olulisi teenuseid suudetud jätkusuutlikult pakkuda vaid riigi toel.
    Selles mõttes ei ole tingimused kõikide turuosaliste jaoks niikuinii võrdsed, sest väiksemad ja perifeersed riigid seisavad silmitsi mittemuudetavate asjaoludega, näiteks keerukama asukohaga Euroopa tarbija suhtes, ebasobivama kliimaga, madala asustustihedusega, välispiiride mõjuga jne. Just selles valguses ilmneb Euroopa Liidu riigiabi ühtsete reeglite ebasoovitav mõju niigi keerukamates oludes olevatele nn ääreriikidele.
    Kuidas edasi?
    Tänaste arengute juures, kus kohalikud poliitikud vaatavad lootusrikkalt Nordic Aviation Groupi suunas, on õigustatud küsida, kui suur on võimalus, et paari aasta pärast tuleb silmitsi seista sarnase olukorraga. Kuni ELi riigiabi reegleid ei muudeta ning riikide majandusoludele ja vajadusele nendega arvestada tähelepanu ei pöörata, on selline oht täiesti olemas. Seega tuleks ka siseriiklikul tasandil lisaks ELi reeglite edasisele korrektsele jälgimisele otsida aktiivselt liidu tasandil lahendusi, kuidas ääreriigid saaksid neile vajaliku teenuse, ilma et see moonutaks suurfirmade poolt kujundatavat üldist konkurentsisituatsiooni.
    Ideaalis võiks Euroopa Liit liikuda tulevikus selles suunas, et iga tehtav otsus oleks esmalt analüüsitud regionaalse tarbija ja konkreetse ühiskonna vajaduste põhiselt. Uue aluslepinguga seotud debatid on juba alanud ja edasiminekuruumina nähakse just siseturu paremat toimimist, probleemide vähendamist perifeeriariikides ning kodanike toetuse kasvu ühistele poliitikatele. Riigiabi reeglistiku reformimine neist ideedest lähtuvalt, aga ka laiemalt majandusliku arengu toetamine perifeerias oleks üks võimalik arengusuund, mida saaks muuhulgas toetada Eesti Euroopa Liidu eesistumisprioriteete ja programmi ette valmistades.
    Kuni riigi tasandil ei nähta suuremat pilti ning ei olda valmis aktiivselt selle kujundamises osalema, ei ole ka riigi plaan B Nordic Avaition Groupi näol jätkusuutlikkuse seisukohast ülemäära usaldusväärne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.