Sirje Rank • 18. november 2015 kell 8:00

Ahtisaari Süüriast: nii head pole väljavaated ammu olnud

Soome endine president Martti Ahtisaari  Foto: Scanpix/Reuters

Nobeli rahupreemia laureaat ja Soome endine president Martti Ahtisaari, kes oli aastaid ÜRO rahuvahendaja, peab Süüria kriisis praegu kõige olulisemaks rahuprotsessile keskendumist.

Euroopal tuleb praegu oma energia koondada Süüria rahuprotsessile, mitte sõjalistele operatsioonidele terrorirühmituse ISIS vastu, kui tahetakse lahendust pagulaskriisile ja terrorismiohu algpõhjustele, ütles Ahtisaari intervjuus Soome Kauppalehtile. „Tuleb minna algpõhjuste juurde ja neid muuta. Kui neid ei puuduta, tuleb meile pagulasi järjest juurde. Ja siis on see juba palju suurem kui see, millest praegu räägitakse,“ ütles Ahtisaari.

Läinud nädalavahetusel Viinis toimunud rahvusvahelisel kohtumisel lepiti kokku n-ö teekaart, kuidas Süüria rahuprotsess võiks välja näha. Aruteludel osalevad teiste hulgas USA, Venemaa, Euroopa Liit, mitu Pärsia lahe riiki. Ahtisaari peab neid läbirääkimisi positiivseks arenguks, see annab lootust, et lahenduse kohta kujuneb ühine arvamus. „Nii head pole väljavaated juba ammu olnud. Ehk on mõrvad Pariisis lõpuks äratusena toiminud. Loodan väga, et Viini protsess jätkub.“

Egiptuse vigu ei tohi korrata

Ahtisaari arvates peaks rahuprotsessi toetamine olema praegu prioriteet. Sõjategevus ISISe vastu olukorda ei lahenda. „ISIS on üks probleem, aga ma ei alustaks sellest,“ ütles ta.

Ahtisaari sõnul on vaja saavutada rahulepe, mis puudutaks kõiki osapooli. „Valimisi ei saa korraldada riigis, kus käib sõda,“ ütles ta. Ahtisaari leidis, et Süürias oleks võimalik valimised korraldada alles kahe-kolme aasta pärast. See on pikk aeg, kuid kiirustamine võib asja hullemaks ajada. Ta hoiatab Egiptuses tehtud vigade eest, kus valimised korraldati liiga varakult, kui riik oli alles lõhenenud. Sellega sillutati teed Moslemivennaskonna võidule.

Ahtisaari hinnangul tuleb tingimata võõrväed Süüriast välja saada ja seejärel alustada uut ülesehitustööd. See võimaldaks kahel miljonil Türgisse põgenenud Süüria pagulasel kodumaale naasta. „See on vaevaline protsess,“ ei tee ta illusioone.

Venemaa lahendust tulnuks kaaluda

 

Praegu lõhestab lääneriikide ning Venemaa ja Iraani võimalikku koostööd Süüria kriisi lahendamisel Süüria diktaatori Bashar al-Assadi saatus. Lääneriigid näevad teda osana probleemist, mitte lahendusest. Paljud süürlased on riigist põgenenud just al-Assadi režiimi julmuse eest. 

Ahtisaari arvates tuleks al-Assadi suhtes olla eelkõige realist ja tunnistada tema rolli vähemalt üleminekuajal. „Tuleb meeles pidada, et kui riigis tahetakse korraldada valimised, peab selles riigis olema toimiv valitsus. Kui alustatakse sellest, et kõrvaldatakse võimult al-Assad ja tema valitsus, kes siis riiki valitseb? Meil on kurbi näiteid alates Iraagist.“

Ahtisaari tunnustab Venemaa rolli Süüria rahuprotsessi algatamises. Ta on endiselt kriitiline, et lääneriigid ei kaalunud juba 2012. aastal Venemaa pakutud Süüria kriisi lahendust, kus al-Assad oleks üleminekuaja järel võimult lahkunud. „Ma ei saa sinna midagi parata, aga minu meelest kaotasime kolm aastat sellega, et ei hakanud juba 2012. aastal tõsiselt Süüria probleemi lahendama,“ ütles Ahtisaari.

Hetkel kuum