Äripäev • 19. november 2015 kell 12:15

Ansip: ma ei olnud Estonian Airi pankrotiks valmis

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip  Foto: Eiko Kink

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip rääkis täna Vikerraadios, et otsustas peaministrina Estonian Airile riigiabi andmise seetõttu, et toona ei oldud lennufirma pankrotiks valmis.

"Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas oli 40%. Lennureiside katkestamine oleks toonud tohutu kaose," viitas Ansip ilmselt viimasele rahasüstile 2013. aastal. Ta tunnistas, et päevapealt lendude katkestamine ja reisijate kojutoomine oleks põhjustanud sellise kaose, milleks polnud ei tema ega valitsus valmis. "Üheski demokraatlikus riigis ei tohi olla valitsust, kes jätab tuhanded inimesed ilma peale laiali ja ütleb, et teda see ei huvita, mis inimestest ja rahast saab. Mina ja valitsus ei olnud selliseks otsuseks valmis," ütles ta.

Seetõttu tehti Estonian Airi investeering heas usus, et ettevõte on võimeline kasumlikuks muutuma. Ansip rõhutas, et tegelikult ei andnud valitsus riigiabi, vaid investeeringu, laenu. Ta selgitas, et laen aitas Estonian Airil ka võita aega, kuid tema hinnangul ei suutnud ettevõte seda aega kasutada, sest raha sai otsa.

Jutt sellest, et enne Euroopa Komisjoni otsust läks Estonian Airil paremini, on Ansipi hinnangul suhteline, sest kasumis oli ettevõte ainult kaks kuud. "Aga 100 miljonit eurot oli investeeritud, 200 võlausaldajat on ootel, riik peaks veel 6,5 miljonit eurot maksma, et reisijad ära tuua... Raha sai otsa, raha põles ära Estonian Airis," rääkis Ansip.

Endiselt peaministril jagus veelgi kriitikat lennufirma aadressil. Ta märkis, et ilmselt ei olnud ettevõtte juhtimine kõige parem, kui viimase lennu teinud piloot ja reisijad said alles Tallinnas maandudes teada, et nende reis oli Estonian Airi viimane. "Ettevõtet oleks pidanud päästma kõik - nii juhtkond kui ka töötajad. Oleks pidanud olema paremini informeeritud sellest, mis Estonian Airis toimub, kuid tundub, et töötajad ei teadnud, mis seisus ettevõte tegelikult on."

Ansip märkis, et liiga palju pööratakse tähelepanu Euroopa Komisjoni otsusele, mis tema hinnangul ei olnud fataalne. "Tuleb küsida, mis oleks siis saanud, kui otsust poleks olnud." Selle üle, kas Eesti andis riigiabi mitmes osas või anti riigiabi mitu korda, võib tema meelest lõputult vaielda. "Kontekst oleks teine, kui oleks teadmine, et ettevõte on kasumis. Ükski aasta ei ole lõppenud kasumiga, raha sai lihtsalt otsa ja selleks, et Estonian Air oleks saanud jätkata, oleks olnud vaja täiendavat rahasüsti."

Hetkel kuum