Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas on jagunenud euroraha?
Mäo ümbersõit viis Järva maakonda palju euroraha.Foto: Raul Mee
Kõige rohkem euroraha elaniku kohta on saanud Järva maakond, arvatavasti tänu Mäo ristmikule, selgus värskest uuringust. Kogusumma poolest on enim saanud Harju maakond.
Euroopa Liidu raha kasutati Eestis aastatel 2007-2013 3 miljardit eurot. Kui lisada
PRIA ehk põllumajandus- ja maaelu toetused, ulatuv summa veidi üle 4 miljardi euro – see teeb umbes 2300 eurot inimese kohta seitsme aasta jooksul.
Struktuurivahendeid ühe elaniku kohta sai kõige rohkem Järva maakond ja Tartu maakond, vähim Põlva maakond ja Jõgeva maakond.
"Toetuste jagunemist suunasid ühelt poolt poliitilised või üleriiklikest vajadustest lähtuvad otsused, näiteks Järvamaal Mäo ristmiku ehitus," selgitas töö üks autoreid Epp Kallaste uuringukeskusest Centar. "Teine osa toetuste jagunemisest tulenes kohaliku tasandi võimekusest ja otsustest toetusi taotleda," sõnas Kallaste ja tõi näiteks, et ettevõtluse valdkonnas ei seatud regionaalseid eesmärke, ettevõtluse toetuse taotlemine sõltus kohalike ettevõtete ja inimeste aktiivsusest. "Seega läkski rohkem toetuseid neisse maakondadesse, kus juba enne oli ettevõtlusaktiivsus suurem ja ettevõtteid rohkem," lisas ekspert.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.