Visualiseerimine aitab avastada tootmises vajalikke seoseid

Artikkel

- Uudised
- Haldi Ellam, kaasautor
- 9. detsember 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Visualiseerimine aitab avastada tootmises vajalikke seoseid
OÜ Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultandi ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on tänases inforohkes ärimaailmas kohene info tarbimise võimekus ettevõtte jaoks eluliselt vajalik.Foto: Raul Mee
Tööline peab nägema, millised on tootmise tulemused ja kuidas ta saab oma tööga mõõdikuid mõjutada.
Raiskamist tööstuses aitab vähendada andmete analüüs, mis näitab, kus on tegevuse nõrgad kohad. Visuaalne avastamine on viis, kuidas aruandluse abil kogutud andmeid visuaalsel kujul analüüsida, oluline välja selekteerida ja andmete vahel seoseid avastada, kirjutab 10. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.
Jaan Uustalu OÜ omaniku Jaan Uustalu sõnul on viimasel ajal palju juttu olnud sellest, et tootmisefektiivsus on madal. "Tihti patsient ise ei tea, mis tal viga on," märkis Uustalu, kelle hinnangul on tootmises väga palju raiskamist, mistõttu on oluline see üles leida. Nõrgad kohad aitab avastada analüütika.
Selleks, et töötajad saaksid tööd paremini teha, peavad nad mõistma, millised on eesmärgid ja millised tulemused teel eesmärgini. Seda aitab näidata andmete visuaalne kuvamine tootmises.
Andmeid on ettevõtetes väga palju, ent neist tasub Uustalu teatel kuvada ainult kõige olulisemaid. Parim viis selleks on andmete visualiseerimine, märkis Uustalu. "Ükskõik, kas selleks kasutatakse kõige lihtsamat varianti seinale kinnitatud väljaprinditud aruannetena või tehnoloogiliselt kaasaegsemaid ja innovaatilisemaid lahendusi." Uusatalu selgitas, et andmed peavad olema visuaalselt kättesaadavad, sest nii on need hõlpsamalt hoomatavad.
Lisaks andmete nägemisele peab töötaja tunnetama, et just näidatavad mõõdikud on need, mida ta oma tööga mõjutada saab. "Tootmistöölistele pole mõtet rääkida näiteks müügitulemustest," selgitas Uustalu.
Visuaalne avastamine on võõras
OÜ Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultandi ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on ettevõttele eluliselt vajalik kiire info tarbimise võimekus. Aega info töötlemiseks on järjest vähem ning lõputud aruanded ei anna kiiret ülevaadet olulise üles leidmiseks.
Kuigi paljud on kuulnud aruandlusest, siis visuaalse avastamise mõiste on Kukke meelest veel enamikule tundmatu. Ta selgitas, et visuaalne avastamise viis aitab aruandlusega kogutud andmeid visuaalsel kujul analüüsida, oluline välja selekteerida ja andmete vahel seoseid avastada.
Arvestades, et meie viiest tunnetusmeelest on kõige suurema osakaaluga nägemine, mille kaudu omandame 82% infost, on Kukke sõnul analüütikule huvitav selle muster ja metatasand visuaalide taga. "Kuigi oleme juba harjunud andmeid Exceli tabelis nägema ja analüüsima, on piltide kujul info meile automaatsemalt arusaadav," märkis Kukke.
Töötaja tööl peab olema eesmärkTarmo Noop, ASi A. Le Coqi juht
Meil on töötajatele tulemuste kohta tagasiside andmiseks kasutusele võetud kuukaardi süsteem. Milliste mõõdikute kohta ja kui palju ning kui sageli me tagasisidet anname, sõltub konkreetsetest näidikutest.
On selliseid mõõdikuid, mida töötaja peab ise jälgima, näiteks müügiinimesed jälgivad ise oma tulemusi, ja on selliseid, mis nõuavad suulist tagasisidet. Mõnda vaadatakse üle teatud aja ja teist iga päev.
Nõustun, et mida rohkem on andmete visualiseerimist, seda ülevaatlikum see on, samas eks sõltub igast ettevõttest, kui kaugele on sellega otstarbekas minna. Ma ei tähtsustaks seda üle. Aga kindlasti peab inimese tööl olema nii eesmärk kui ka selle saavutamise kohta tagasiside, sest ilma selleta ei teata, kas ja kui kiiresti õiges suunas liigutakse. Kui tahate kümme kilo alla võtta, siis peab ju ka kaal olema, ilma selleta pole võimalik öelda, millised on tulemused, sama kehtib ka tootmises.
Info kinnihoidmine suurendab töömahtu
Ärianalüütikas on Kukke hinnangul olnud pikalt aktuaalne mineviku hindamine - keskendutakse sellele, kuidas ettevõttel on läinud ja kas vastu on võetud õigeid otsuseid. Olulisel kohal on Kukke sõnul ka tänaste tegevuste hindamine ning aina rohkem on fookuses ka tulevik. "Mis homme võiks hakata juhtuma ja kas liigume ikka õiges suunas," märkis ta.
Visuaalsus toetab kõiki neid tegevusi, aga loob ka uusi võimalusi, et avastada mustreid ja trende äride tegevuses ning uusi seoseid. "Arvestades, et suurem osa sisendist ajule tuleb silmade kaudu, tasub seda ära kasutada ning kuivad andmed visualiseerimise abil arusaadavaks muuta," soovitas Kukke.
Äritarkvara pakkuva ettevõtte Scoro asutaja ja tegevjuht Fred Krieger rääkis konverentsil CRM2016EST, et paljud nende poole pöörduvad ettevõtjad tahavad piirata infot, mis meeskonnani jõuab. "Tundub, justkui mida rohkem infot sa endale hoiad ja mida vähem seda tiimiga jagad, seda rohkem võimu firmas on," selgitas Krieger. "Tegelikult seisneb võim selles, kui palju seda jagada," lisas ta. Mida rohkem infot kinni hoida, seda rohkem põhjustab see lisatelefonikõnesid ja mõttetut kommunikatsiooni, sest iga väikese asja pärast on töötajal vaja pöörduda kellegi poole, kes küsimusele vastust teab. "Pigem tasub piirata nii vähe kui võimalik," märkis Krieger. Lisaks soovitas ta efektiivsuse suurendamiseks ettevõttes süsteemid ühtlustada. "Kui me töökorraldust ei järgi, vaid igaüks kasutab oma süsteemi, siis võib juhtuda selline olukord nagu ühes USA tootmisettevõttes, kus madalama astme assistent kutsus kokku iganädalasi koosolekuid ja kui aasta lõpus hakati hindama, kui palju see maksma läks, siis leiti, et kulutatud aja väärtus oli ligi 15 miljonit," tõi ta näiteks. "Kui ta oleks tahtnud osta sajadollarilist printerit, siis tal oleks tulnud selleks luba küsida, aga see, kuhu meie aeg tuhandete dollarite väärtuses kulub, sellesse suhtutakse ülimalt pealiskaudselt."
Visuaal muudab numbrid arusaadavamaks
Infovara OÜ ärianalüüsi juhtivkonsultandi ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on ärianalüütika puhul kõige olulisem, et tavainimene saaks informatsioonist aru.
"Mäletan juba aastaid tagasi tehnoloogiafirmade lubadust viia analüütika massidesse, kuid tegelikult pole seda juhtunud," rääkis ta. "Ikkagi tegelevad analüütikaga peamiselt analüütikud. Vastutusvaldkonna juhid võtavad selle küll ette, aga nad ei tunne end analüütikas tihtipeale koduselt," rääkis Kukke.
Ta tõi näiteks nelja kliendi registreeritud andmed. "Mõistame, et numbrid on üksteisest erinevad, kuid mis on põhilised klientide erinevused?" küsis ta.
Kuidas teha informatsiooni ajule kiiresti arusaadavaks?
Infolugude rääkimine. Kasuta visuaali õige värvi, fondi ja suurusega.
Oluline on andmete mõistmisel nende omavaheline seostamine. Konteksti tajumine ja suure pildi mõistmine aitavad andmetest palju paremini aru saada, võrreldes sellega, kui üht valdkonda eraldi analüüsida.
Mõistmisele aitab kaasa, kui andmete muutusi animeeritakse ehk andmete filtreerimisel muutub graafik otse silme all, mitte ei ole näha pilt enne ja hetk hiljem pärast sisendi muutust. Ajul on vaja aega ja liikumist, et tabada muutuse seos.
Aitab erisuste väljatoomine – me märkame hästi erisusi ja hälbimusi graafikus. Kui meil on ülevaade andmetest, on erisused graafikus väga informatiivsed ja huvitavale infole viitavad.
Allikas: Andres Kukke
Edastades andmed statistikule, kasutaks see analüüsiks statistilisi funktsioone. Võttes nelja kliendi numbrite aritmeetilise keskmise, on see kõikidel klientidel sama. Võimalik on analüüsida ka hajuvust, mis on samuti kõikidel klientidel sama, nagu ka korrelatsioon ja regressioonivõrrand.
Statistiliselt ei tule seega klientide erinevus välja, kuid pannes andmed graafikusse ja vaadates tekkinud visuaale, on erinevus kohe näha. "Piltide abil välja tulnud ilmselgeid erinevusi klientide vahel ei oleks meie aju suutnud tuvastada ilma visuaalita, pelgalt numbririda analüüsides," rõhutas Kukke.
Info peab olema arusaadav
Tema sõnul on analüütika valdkonnas mõistetud, et informatsiooni kättesaadavus pole piisav. "Ei piisa töövahendist, kust saab andmeid pärida ja filtreerida, vaid informatsioon peab olema arusaadav ja koheselt tajutav," rääkis Kukke. Selles on appi tulnud aju-uuringud ja kognitiivsete protsesside analüüsimine. "Et mõista, mis moodi kättesaadavat infot mõistetavaks teha," lisas ta.
Kukke tõi näiteks, et kui IT-inimestelt uurida, millal on info nende arvates kättesaadav, vastavad need valdavalt, et siis, kui see on mahalaetav. Ärianalüütikud aga ütlevad, et informatsioon on kättesaadav juhul, kui see on arusaadav. "Alles andmeid õigesti visuaaliseerides on need mõistetavad ja loovad eelduse lugude rääkimiseks."
Kukke sõnul on hea näide ajalehed, kus ei kohta Exceli tabeleid, vaid andmed on visualiseeritud, mis aitab kaasa loo sõnumi edastamisele. "Tasub mõelda ka oma ettevõtte peale. Kui palju on teil Exceli tabeleid võrreldes lugudega, mida räägitakse eri viisidel," rõhutas Kukke.
Hetkel kuum