Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Butiigid kolivad sadamasse

    Admiraliteedi basseini kõrvale kerkib tulevikus äri- ja elamukvartal, mis muudab piirkonna väikekauplejatele järjest atraktiivsemaks.Foto: Andres Haabu

    Butiikide ja väikepoodide jaoks on Tallinnas kõige atraktiivsemaks alaks muutumas sadama piirkond.

    Süda- ja vanalinn on olnud läbi aegade kauplemiseks hinnatud piirkonnad, ent suurte ja mugavate kaubanduskeskute ehitamisega seoses spekuleeritakse üha enam selle piirkonna butiikide ja väikeäride väljasuremise teemal. Kas ja millal see võiks tõeks saada, uurib 13. jaanuari Äripäev kinnisvara rubriigis.
    Pindi Kinnisvara äripindade maakleri Eduard Sorokini sõnul kehtib nendes piirkondades põhimõte, et kui sa pole nähtav ja leitav, pole sind olemas. Ehk geograafilisest asukohast isegi suuremat rolli mängib logistilis-visuaalne faktor.
    Nii võivad ühel ja samal tänaval samaväärsetes majas paiknevate äripindade üürihinnad erineda kolm korda või enamgi. "Kui näiteks ühe uks avaneb tänavale ja teise oma hoovi," tõi Sorokin näiteks.
    Sorokini sõnul on turul märgata trendi, et butiikide kese kaldub sadamaalale. "Samas vanalinn ei kaota meie hinnangul atraktiivsust, likviidsust ega tootlikkust, kuna see on turistide poolt siiski esikohal olev külastuspiirkond," lisas ta.
    "Mõnevõrra keerukamas olukorras on südalinna piirist lõuna- ja läänepoolsematesse piirkondadesse jäävate pindade omanikud. Tuntava löögi said aasta tagasi ka Pärnu maantee alguse ärid, kuna linn muutis parkimiskorda Pärnu maanteel. Erinevaid faktoreid on palju,“ selgitas Sorokin.
    Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Kristjan Ploompuu sõnul massilist kolimist vanalinnast kaubanduskeskustesse või vastupidi ei toimu, kuid sõltuvalt asjaoludest ollakse selleks vajadusel valmis.
    1Partner Kinnisvara konsultant Leelo Ratas nentis, et tung vanalinna jätkub, seda eelkõige pideva turistidevoo tõttu. Samas kohalikule elanikule suunatud ärid otsivad pinda pigem kaubanduskeskustest. Osa butiike kolib vanalinna ka sel põhjusel, et emafirma on andnud ettekirjutuse, mis keelab selle kaubamärgi poodide avamise keskustes.
    Uue trendina võib välja tuua teenusepakkujate osakaalu tõusu kaubanduspindadel. Sorokini hinnangul on selleks kaks peamist põhjust. Esiiteks on tarbijad järjest enam huvitatud emotsioonide ja teenuste, mitte asjade ostmisest, mis tähendab, et maailm liigub teenusmajanduse suunas. Teiseks arvestatavaks põhjuseks on palgalõhe Skandinaavia ja Eesti teenuste hindades, mis toob siia järjest enam kliente Põhjamaadest. "Elanike tõusev ostujõud ja suur tarbimisaktiivsus on suurendanud näiteks väljas einestamist. Sellest tulenevalt on märgata ärikinnisvaras üha enam söögikohtade avamise soove," märgib ta.
    Kuigi soovijaid on palju, suudavad äri käima panna neist vähesed. Sorokin selgitab seda äripinna sihtotstarbe muutmise keerukusega. "Toitlustuspindade nõudlus on praegu suurem kui pakkumine, seda nii restoranide, kiirtoidukohtade kui ka lõunasöögikohtade puhul," märkis Ploompuu.
    Ratase sõnul on alati puudus väiksematest viiekümneruutmeetristest üüripinadest, millel oleks vitriinaknad ning eraldi sissepääs. "Üle jäävad enamasti 200ruutmeetrised ja sellest suuremad üüripinnad, mis asuvad vana- ja südalinna äärealadel."
    Populaarsed piirkonnad
    Nõutavam piirkond kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt on sadama-ala ja Põhja-Tallinn laiemalt. "Näiteks on klientidel suur huvi Noblessneri kvartali vastu, kuigi ehitustöödega alustatakse alles kevadel ja projekt valmib aastal 2017," märkis Ratas.
    Sorokini sõnul on Kalaranna tänav, Rotermanni ja Porto-Franco piirkond kõige kuumemad alad. "Lisaks Telliskivi piirkond, kuhu arendaja planeerib juba järgmist etappi.“
    Ploompuu lisas, et Porto Franco valmimisega tõuseb sadama-ala atraktiivsus märgatavalt, millest võidab ka Rotermanni kvartal. Samuti toob muudatusi Viru ringi ja Narva maantee alguse uus lahendus – jalakäijatele planeeritakse rohkem ruumi. Tänu sellele tekib kaubandusala alates Porto Francost ja Rotermannist kuni Viru Keskuse ja Kaubamajani. Menetluses on detailplaneering, mis pikendaks seda ala Solarise keskuseni.
    "Kui lähtuda kaubanduskeskuste populaarsusest, siis nii turistide kui ka kohalike voo tõttu on populaarseimad keskused praegu Tallinnas Viru Keskus, Ülemiste Keskus, Rocca Al Mare ning Telliskivi piirkond.    

    Vanalinnas on tänavaid, kuhu ostja ei jõua

    Loomelood poe omanikud Sigrid ja Signe Valdmann

    Meil on Väike-Karja tänaval väike kunsti- ja disainipood. Väike-Karja tänaval on kolimist olnud väga palju. On käsitööpoode, mis juba pärast paari-kolme kuud otsustavad uksed kinni panna, ja ka butiike, mis paar-kolm aastat tegutsevad.

    Praegu on meie lähedal väga palju tühje kaubanduspindu, mida huvilised käivad küll vaatamas, aga sellest hoolimata on mõni pind olnud juba pikalt tühi. Tundub, et kauplejad eelistavad pigem kaubanduskeskusi. Vanalinnas kaubeldes oleneb väga palju asukohast, mõnele tänavale turiste lihtsalt ei satu ja Eesti inimene satub vanalinna niisama jalutama pigem harva.

    Meil pole kolimisplaane olnud, rendihind on mõistlik ja hinnatõusu pole olnud. Vanalinnas annab hooajalisus tugevalt tunda, parim kauplemisaeg on suvi ja aasta lõpp. Kuue tegutsemisaasta jooksul on välja kujunenud püsikliendiring, kelle hulgas on näiteks ka mitmeid soomlasi, kes Eestit külastades alati meie poest läbi astuvad. Kodumaised kliendid ja turistid jagunevad enam-vähem pooleks.

    Oleme tegutsemisaastate jooksul täheldanud kodumaise tarbija disainiteadlikkuse kasvu. Eesti inimene ostab väga hea meelega käsitööd ja on nõus välja käima ka suuremaid summasid. Oleme täheldanud ka seda, et turist tingib hinnas oluliselt rohkem ja tihedamini kui eestlane.

    ASi Gemhill juhatuse esimehe Gregor Raudvere sõnul on nad müügipunktide asukoha valikul lähtunud turusituatsioonist. "Eestis ei ole kauplemistänavaid välja kujunenud ega arendatud, vähemasti mitte sellises mõistes, nagu oleme neid välismaal harjunud nägema," märkis Raudvere. "On samas mõned üksikud asukohad südalinnas, kus kaupluse avamine on mõeldav," lisas ta. "Lõppude lõpuks määrab asukoha sobivuse ikkagi turg ja klient."
    ASile Gemhill kuuluvad BonBon Lingerie poed ning butiigid nii vanalinna piirkonnas kui ka keskustes. Raudvere sõnul peaks äripinna valik sõltuma brändi tuntusest. "Mõnel juhul on eelised südalinnal, teisel juhul jälle kaubanduskeskusel," tunnistab ta. "Tasub arvestada, et tundmatul brändil on tarbijaskonda keskusest oluliselt lihtsam leida kui tänaval. Samas on ostusagedus tänaval suurem."
    Südalinna butiikides on tema sõnul suurem vabadus ka pinda kujundada ja sisustada, mis  keskustes võib olla kohati piiratud. "Samuti on südalinna atmosfäär intiimsem," kiitis ta.
    Raudvere sõnul võib rendihindu vaadates öelda, et enamasti on keskustes kulud suuremad kui südalinna piirkonnas. Hüppelist muutust üürihindades pole viimasel ajal toimunud. "Tekib küsimus, kas hüppelist muutust saakski olla. Kui aastaid tagasi võisid keskused rõhuda üürnike rohkusele, siis praegu oleme olukorras, kus müügipinnad aina kasvavad ja sellest kannatavad kauplejad," avaldas ta arvamust. 
    BonBon Lingerie põhikliendiks on enesekindlad parimas eas naisterahvad. "Südalinna butiikidesse tulevad kliendid selge sooviga soetada meie pesu. Keskustes jõuavad meie poodidesse ka teisi brände tarbivad kliendid, kellel pole keskuses ringi liikudes ehk veel selget ettekujutust, mida täpselt soovitakse," selgitas ta. "Külastajate hulgast rääkides jagub neid enam keskustesse, ent ostvaid kliente jõuab enam südalinna butiikidesse."

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Edukas põllumees: poliitikute omavaheline kaklus on probleem
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Harjumaa TOP: kerge ei ole, aga läheb hästi
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.