Käsu korras ettevõtjaks

OÜ Eraarst Kersti Veidrik

Asutatud 21.01.2000.

Osutab esmatasandi arstiabi.

Juhataja ja omanik Kersti Veidrik.

On veebruari keskel avaldatavas Gaselli TOPis (2013. aastal oli 879. kohal).

Töötajaid 6.

Nimistus on ligi 2500 inimest.

2014. aastal moodustas müügitulust 79% üldarstiabi osutamine ja 21% ravimiuuringud.

2011-2015 valitud perearstide seltsi poolt aasta parimate perearstipraksiste nimekirja.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Eraarst Kersti Veidrik käive 1,56 korda ja ärikasum 3,89 korda.

Pikk patsientide nimistu. Perearstid saavad haigekassast lisaks baasrahale pearaha, mis sõltub nimekirjas olevate inimeste arvust. Kui tavaliselt on perearsti nimistus 1600-1700 inimest, siis Kersti Veidrikul ulatub see ligi 2500 inimeseni.

Rahvusvahelised uuringud. Kersti Veidrik on üks umbes paarikümnest Eesti perearstist, kes on üle kümne aasta osalenud jälgimisuuringutes. Näiteks vaktsiine uuritakse ja jälgitakse paarkümmend aastat, et näha, kas antikehad püsivad organismis. Samuti jälgivad perearstid oma patsientide, peamiselt krooniliste haigete peal, kuidas müügil olevad ravimid on mõjunud. Ehkki jälgimisuuringud tähendavad perearstile lisapaberitööd õhtuti ja nädalavahetustel, on see talle peamiseks kasumi teenimise võimaluseks.

Tasulised teenused. Rakveres on 14 perearsti ja Kersti Veidrik on üks kahest, kes teeb tasulist vaktsineerimist. Vaktsiinid on kallid ja iga arst ei taha oma niigi nappi raha vaktsiinide alla kinni panna. Samuti peab arstil olema läbitud vastavad vaktsineerimise kursused ning omandatud rahvusvaheline sertifikaat. Inimesed reisivad üha rohkem ja seega tullakse üha sagedamini perearsti juurde ka tasulisele reisinõustamisele.

Kersti Veidrik

Lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna pediaatrina.

Internatuuri tegi 1977. aastal Tallinnas Nõmme lastehaiglas.

1986. ja 1991. aastal osales Kaasani ülikooli allergoloogia täienduskursustel.

1994. aastal täiendas end Stockholmis Karolinska Instituudi St. Göran`s lastehaiglas ja 1996. aastal Karlskrona lastehaiglas.

1998-2000 õppis Tartu Ülikoolis perearstindust.

1977-1997 töötas Rakvere haiglas lastearstina.

Alates 1997 aastast tegutseb perearstina (1997-2000 FIEna).

Peab loenguid ja koolitusi erinevatele sihtgruppidele.

Osaleb alates 2001. aastast rahvusvahelistes ravimiuuringutes.

On Eesti Artside Liidu, Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Immunoloogia ja Allergoloogide Seltsi liige.

Tegutseb Tallinnas asuvas erameditsiinikeskuses OÜs Arstikeskus Confindo lastearsti ja allergoloogina.

2010. aasta septembris valiti Lääne-Virumaa aasta perearstiks.

Allikad: OÜ Eraarst Kersti Veidrik, Äripäev

Looja, kes on kahe jalaga maa peal Diana Ingerainen, Eesti perearstide seltsi juhatuse esinaine

Perearstid on oma loomult üsna iseseisvad ja pigem konservatiivse mõttemaailmaga, paljud suhtuvad uuendustesse pigem ettevaatlikult. Kersti on kindlasti hästi iseseisev, aga samas väga koostööaldis ja alati avatud uuendustele ning innovatsioonile. Ta on uudishimulik, hoiab meeled avatuna ja õnneks on tal ka väga hea majandamisoskus ja -kogemus, mis ongi kõik kokku loonud eelduse kvaliteetse perearstipraksise loomiseks. Kersti ongi olemuselt pigem looja, aga kindlalt kahe jalaga maa peal. Kersti kui perearst omab laias spektris teadmisi ja realiseerib neid edukalt praktikas. Kvaliteet peremeditsiinis sünnibki kliinilise töö ja praksise korraldamise ja majandamise sümbioosist. Kersti on tasakaalu ära tabanud.

Perearsti kolm soovitust

Pea kinni lubadustest. Kui sa oled midagi lubanud, siis sa pead seda täitma, ja kui sa ei suuda seda täita, pead oskama selgitada põhjuseid ning julgema vabandada. Kõige parem on mitte lubada seda, mida sa juba ette kahtled, kas suudad täita või ei suuda.

Hoia inimesi. Enda ümber olevate töötajate ja pereliikmete hoidmine on väga oluline. Kui sul on töö juures tugev ja kindel seljatagune, on sul palju lihtsam tööd teha. Ja kui sa oma peret ei hoia, lõpetad kehvasti.

Leia puhkuseks aega. Püüa mitte sattuda sellesse ringi, kus elad ainult selleks, et töötada. Iga inimene peab tunnetama selle hetke ära, kui vajab puhkust. Mina oskan enda tervist hoida, ma ei mäletagi, millal viimati haiguslehe võtsin. Samas tean ma üksjagu kolleege, eriti maakohtades üksi praktiseerivaid perearste, kes tööd rabades on end läbi põletanud.