Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas raalida välja parim ehitaja?

    Enne ehitustööga alustamist tasub tellijal jõuda kindla teadmiseni, milline on tema soov. Foto: Raul Mee

    Võhikul on keeruline sobivat ehitajat valida, ehitusettevõtjatel endil on aga mitu soovitust, millest võib kasu olla.

    Hinna järgi ehitajat valides ei pruugi töö tulemus olla selline, nagu sooviti. Pettumuse vältimiseks tasub enne hinnavõrdlust selgusele jõuda, kas odav töö tagab soovitud kvaliteedi, kirjutab 27. jaanuari Äripäev ehituse rubriigis. 
    OÜ Hanset juhatuse liikme Hannes Hübneri hinnangul jagunevad tellijad pooleks: pooled ei vali töö tegijat piisavalt hoolega, ülejäänud teevad liigagi põhjalikku eeltööd. "Mõeldakse üle,“ kirjeldas Hübner.
    "Need, kes pole ise ehitamisega kokku puutunud, küsivad väga imelikke asju,“ märkis ta. "Vaadatakse internetist soovitusi ja küsitakse siis asjassepuutumatuid küsimusi. Takerdutatakse liialt detailidesse." Ta lisas, et kõike pole võimalik ehitusprotsessis ette näha.
    Hübner rõhutas, et hanke korraldamisest ja sobiva töötegeja valimisest olulisem on enne ehitamist ja pakkumiste küsimist läbi mõelda, mida täpselt soovitakse - et hiljem ei peaks hakkama asju ümber tegema.
    Hübneri sõnul ei osata tihti isegi projekti pealt ette kujutada, milline hoone hakkab välja nägema. Näiteks juhtub nii, et ei olda rahul juba valmisehitatud ukseava suurusega. "Võimalusel teeme muidugi ümber, aga see nõuab lisaressurssi," ütles Hübner. "Probleem on see igal juhul," märkis ta, eriti näiteks vannitubades, kus asjade ümber paigutamine on seotud ka põranda all või seinas paiknevate torudega.
    Hübner lisas, et alles hiljuti oli neil järjest tegu kahe majaga, kus asjad olid juba sisse toodud ja alles siis mõeldi ümber, et nii ikka ei sobi.
    Hanset ise projekte ei tee, aga kliendile võiks Hübneri sõnul abiks olla näiteks uudne 3D-projekteerimine, mis aitab jooniseid halvasti mõistval inimesel selgemini tulevast kodu ette kujutada. "Aga enamasti tehakse ainult tavaline projekt ehitusloa saamiseks, isegi sisustusprojekte tehakse harva, rääkimata 3Dst," nentis ta.

    Võõrsil hinnatakse rohkem ehitusvõimekust

    Kristo Kalda, OÜ Ansvar Projekt juhatuse liige

    Tegelen projekteerimisega välisturgude jaoks. Välisturgudel erineb hankeprotsess päris palju sellest, mis meil toimub. Seal ei ole valikukriteeriumiks ainult hind. Arvesse võetakse palju enamat, näiteks varasemat kogemust. Vaadatakse, kas soodsa hinna taga on ka reaalset ehitamisvõimekust.

    Ka Eesti turul saab selles mõttes eristada era- ja riigisektorit. Kui eraettevõtja saab teha ja ka teeb teistsuguseid otsuseid, siis probleemid on eelkõige riigihangetel. Õnneks on ka neid kriteeriume juba veidi parandatud ja ilmselt parandatakse veelgi.

    Valik põhineb usaldusel
    OÜ 4SEINA juhatuse liikme Madis Pihelgase kogemusel lähtutakse ehitusfirma valikul usaldusest. "Otsitakse internetist tausta. Kui on probleemne tegija, leiab tema kohta ka palju probleemseid kirjeldusi," ütles Pihelgas.
    Ta lisas, et muidugi võib mõni pretensioonikas klient ka hea töömehe kohta kriitikat kirjutada. "Olen ka ise näinud kliente, kellega ongi võimatu koostööd teha," tunnistas ta. "Kui ettevõte on aastaid tegutsenud ja nende kohta leiab vaid mõne halva kommentaari, siis see ei tähenda midagi. Kui firma teeb halba tööd, on palju halbu kommentaare."Pihelgase sõnul oleneb palju tellijast. "Enamik meie tellijaist ei ole ehitusinimesed," ütles Pihelgas. Firma põhilised kliendid on korteriühistud, kes tellivad siseviimistlustöid. "Mõni klient palkab ka ehitusjärelevalve, aga neid on vähe. Enamasti püütakse siiski oma jõududega hakkama saada," ütles ta.
    Tema sõnul on viimistluses palju eri hinnaklassist võimalusi. "On olemas eri klaasid ja võimalused, kõik eri hinnaga, aga inimene, kes pole asjaga kursis, võib mõelda, et mis seal vahet ja valida vaid hinna järgi," rääkis Pihelgas. "Ega ma ise ka ei oskaks valida, kui ei töötaks viimistlusega," lisas ta.
    Seetõttu räägitakse üksteisest palju mööda. "Üritan alati selgitada, mida üks või teine töö endas sisaldab ja milline on tulemus," märkis Pihelgas. Ta soovitab huvilistel alati ka tehtud töid vaatama minna, et oleks selge, millise tulemuse hinna eest saab. "Nendega, kes on paaril objektil käinud ja tutvunud eri klasside kvaliteediga, ei ole hiljem probleeme," selgitas ta. "Muidugi on ka neid, kes ei viitsi või ei soovi vaatama minna ja nendega võib hiljem juhtuda, et kui valiti hinna järgi, siis see, mis selle eest saadakse, ei vasta loodetule," selgitas Pihelgas.
    Pettunud kliente jääb tema sõnul aastatega siiski aina vähemaks. "See on iseenesest huvitav, sest enamik tellijatest ei ole ehituse inimesed ja vaevalt, et nad on endale kõik võimalused selgeks teinud. Pigem olen ise targem ja teen head "müügitööd", kuna oskan paremini seletada, mis on oodatav tulemus," möönis Pihelgas.

    Moodustame korruptsioonivastase nõukoguUrmas Reinsalu, justiitsminister

    Korruptsioon on tegelikult sotsiaalne nähtus ja probleem, mille juured peituvad ühiskonna väärtushinnangutes ja selles, kuidas tajutakse mingit käitumist – kas see on aktsepteeritav või ei ole. 

    Me oleme ministeeriumis otsustanud, et arvestades oluliste peitkuritegude kasvu ühiskonnas, moodustame lähiajal korruptsioonivastase nõukogu, mis vaatab üle korruptsioonivastase strateegia ja hakkab eri ametkondade tegevust, sh nii korruptsiooni uurimist kui ka tõkestamist, tõhusamalt koordineerima.

    Me peame oluliseks kaaluda ka teatud juhtudel soovitada taustakontrolli sisseseadmist erasektoris teatud tundlikel ametikohtadel. Soome on seda kogemust rakendanud. Siin kindlasti tuleb arvestada ka, et ei toimuks diskrimineerimist, aga iseenesest see meetod võib tagada paremini ausatest mängureeglitest kinnipidamist.

    Tuleb tõhustada ka korruptsioonist teavitamise süsteemi. Isikul, kes ka ärisektoris saab korruptsioonist teadlikuks, on õigus pöörduda õigusasutustesse, oma juhtide poole, ka osanike poole informatsiooniga, et rikutakse reegleid. Lisaks majanduslikule riskile on ka oluline mainekaotus neile, kes tegutsevad turul korruptiivse loogika järgi. Seetõttu tuleb tugevamalt kehtestada ausa mängu reeglid, neid selgitada ja arendada ettevõtlusorganisatsioonide abil hea tava juhendmaterjal.

    Korruptsiooni ohvrid on ka kogu ühiskonna väärtused, moraal ja avalik usaldus. Korruptiivse asjaajamise maksavad kinni tarbijad ja ausad ettevõtjaid.

    Kuidas saada hangetel paremaid pakkumisi?
    Hangete edukus sõltub sellest, kui hästi on ette valmistatud hindamise metoodika ja kuidas see toetab soovitud tulemuse saavutamist. Teisisõnu – saad selle, mida ja kuidas küsid.
    Eesti hangetes on valdavalt valikukriteeriumiks madalaim hind. Sellega on kaasnenud nii edulugusid kui ka valusaid õppetunde. Suuremad hankijad on viimasel ajal võtnud suuna väärtuspõhistele hangetele, kus lisaks hinnale lastakse pakkujatel lähemalt oma pakkumised lahti seletada.
    Eestis on muutus visa, kuid näiteks nii põhjanaabrid kui ka Inglismaa on valinud suuna, mis aitab välja sõeluda pakkujatest parimad, ja seda üldse mitte hinnapõhiselt.
    Kuna nii Inglismaa kui ka Eesti riigihangete seadustik põhineb suuresti Euroopa Liidu direktiividel, on mõlemal riigil mängureeglid samad. ELi direktiiv ütleb, et avaliku sektori konkursi võitjaks valitakse “majanduslikult soodsaim” ehk madalaima hinna pakkuja, või parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Suur osa Suurbritannia avalikust sektorist kasutab hindamisel parima hinna ja kvaliteedi suhet ning on loonud metoodika, mis teenindab eesmärki valida välja pakkuja, kes vastab nõuetele nii hinna kui ka kvaliteedi poolest.
    Selleks loodud hindamismetoodika võib olla väga keeruline, sisaldades erinevaid valemeid. Mõnikord on püütud hindamismetoodikat ühest valdkonnast teise otse üle võtta, mis aga alati ei anna soovitud tulemust. Hankija on sel juhul endiselt pettunud, et parim pakkumus ei vasta ootustele.
    Hindamisel mängib suurt rolli see, kui hästi pakkuja on saanud ülesandest aru ja kuidas ta suudab tagada läbipaistvuse ja koostöö kogu hanke elluviimise jooksul. Lisahindamiskriteeriumeid võib tänapäeval võtta kui eraldi teadust, mis aitab hankijal saada seda, mida tegelikult soovitakse. Loodavaid kriteeriume saab kohaldada neid järjekindlalt kasutades.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.