Uued autod peavad saama energiamärgise

Energiamärgistus, mida kasutatakse paljude toodete, näiteks hoonete ja kodumasinate energiakulu näitlikustamiseks, on aasta algusest kohustuslik ka sõiduautode puhul, kirjutab 9. veebruari Äripäev logistika rubriigis.

Autode energiamärgistust reguleerib keskkonnaministri 2005. aasta määruse "Uue sõiduauto kütusekulust ning eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest kasutaja teavitamise kord“ muudatus, mis jõustus aasta alguses. Selle kohaselt on uute sõiduautode müügil kohustuslik tarbijat teavitada iga mudeli kütusekulust ja süsinikdioksiidi (CO2) heitest, lisades näidise juurde energiamärgise. Kasutatud autodele on energiamärgise lisamine vabatahtlik.

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Cris-Tiina Türksoni sõnul alustati tööga märgise nimel juba mitu aastat tagasi. 2014. aastal kutsuti keskkonnaministeeriumi eestvedamisel energiamärgise väljatöötamiseks kokku töörühm, kuhu kuulusid esindajad autode müügi- ja teenindusettevõtete liidust, tarbijakaitseametist, maanteeametist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, säästva Eesti instituudist, KredExist ja Tartu regiooni keskkonnaagentuurist.

Koos otsustati, millist infot sõiduautode energiamärgisel esitada. Energiaklasside CCO2 heitkoguste vahemikud on määratud arvestades Eestis olevate sõiduautode õhku paisatud heitkoguse hulka ning kõige rohkem kasutusel sõiduautode hulka.

Märgis näitab kütusekulu

Energiamärgisel on sõiduauto mudel ja kütusetüüp, ametlik kütusekulu nii linnasõidul kui ka maanteel ning CO2 heitkoguse arvväärtus.

Kõige olulisem element energiamärgisel on energiaklasside skaala Ast Gni, mis tähendab, et autod on klassidesse jagatud CO2 heitkoguse põhjal (madala CO2 heitkogusega auto on olenemata auto tüübist klassis „A“ ja suure CO2 heitkogusega auto klassis „G“). Igal tähel on skaalal oma kindel CO2 vahemik, mis indikeerib, kui kütuseefektiivne auto on.

Energiamärgisel on nõutav 10 000 kilomeetri läbimise kütusekulu maksumus eurodes. Hinnang põhineb keskmisel kütusekulul 10 000 kilomeetri kohta. Kütuse hind on määratud eelmise kalendriaasta hinnangulise keskmisena. Euroopa Liidu siseselt on ligi kümme liikmesriiki loonud riikliku energiamärgise.

Türksoni hinnangul on energiamärgise eesmärk ostjate teavitamine ostetava sõiduauto kütusekulust ja eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. "Energiamärgis peaks aitama ostjal valida keskkonnasäästlikumat ja ökonoomsemat sõiduautot ning loodetavasti suureneb elanike teadlikkus sõiduautode CO2 heitkoguse kohta," märkis Türkson.

"Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohaselt ei tohi 2015. aastast alates Euroopa Liidus esmaregistreeritud autode keskmine CO2 heitkogus olla üle 130 grammi CO2 kilomeetri kohta. See vastab kütusekulule ligikaudu 5,6 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ning 4,9 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori puhul," rääkis Türkson. 

Eesti ostja saaste põhjal autot ei vali

Energiamärgise nõue on siinsetele automüüjatele veel liiga värske muudatus, mistõttu on praegu raske põhjapanevaid seisukohti võtta, ütles ASi Info-Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu.

Lillipuu sõnul peaks energiamärgis lihtsamini visualiseerima kütusekulu ja heitmetega seonduvat infot. "Meie tähelepanekute kohaselt on siinsete klientide teadlikkus energiasäästlikkusest aasta-aastalt tõusnud ja kütuseefektiivsus on oluline argument auto soetamisel," märkis Lillipuu.

ASi Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaiu sõnul jäävad Eesti autoturu müüginumbrid sel aastal ilmselt möödunud aastaga samale tasemele. Aasta algul on ka autode hinnad olnud möödunud aasta tasemel. "Samas hinnad kindlasti tõusevad, kui Eestisse jõuavad esimesed Euro6 standarditele vastavate mootoritega autod," märkis Saarelaid. Ta lisas, et autoostjad on muutunud teadlikumaks ja valivad autot väga praktilistel kaalutlustel oma vajadustest lähtuvalt. Emotsioonioste jääb üha vähemaks.

Eesti autoostja ei vali tema sõnul siiski veel autot CO2 saastest lähtuvalt, kuna siin ei ole CO2 saaste eraldi maksustatud nagu meie naaberriikides. "Seega saame rääkida ainult kütusekulust lähtuvatest kliendiostu otsustest," rääkis Saarelaid. Tema sõnul on Subaru mudelite puhul tunda, et kliendid eelistavad osta bensiinimootoriga autosid, kuna uute bensiinimootorite ja diiselmootorite kütusekulu vahe on muutunud aasta aastalt väiksemaks.

Autoturul suuri kõikumisi pole

Lillipuu sõnul on Eesti autoturu üldine seis stabiilne. "Eelmine aasta lõppes kerge miinusega ja arvatavasti jääb maht suures piiris samaks ka sel aastal," märkis ta. AMTELi liikmete kasutatud autode müük oli kaheksaprotsendises tõusus ehk sarnaselt uute autode müügimahtudega stabillne.

"Info-Auto markidest olid Fordi nõutavaimad mudelid mullu sõiduautode seas Focus ja tarbesõidukitest Transit Custom. Volvo müügis on jätkuvalt edukas linnamaastur XC60, alanud aastal prognoosime 2015. aasta suvel esitletud suure maasturi XC90 müügiliidriks tõusmist," rääkis Lillipuu. Saarelaid märkis, et autoostja soov on loomulikult sõita uue autoga. "Kuid otsused langetatakse siiski võimalusi arvestades."

Möödunud aastal oli märgata kasutatud autode ostjate suuremat huvi Eesti ajalooga autode vastu. "Ilmselt trend jätkub ka sel aastal," rääkis Saarelaid, märkides, et kiita tuleb ka maksuameti tõhusat tööd käibemaksupettuste vähendamisel, eriti Eestisse imporditud kasutatud autode puhul.