Uued autod peavad saama energiamärgise

Artikkel

- Uudised
- Marge Männistu, kaasautor
- 8. veebruar 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued autod peavad saama energiamärgise
ASi Info-Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul on klientide teadlikkus energiasäästlikkusest aasta-aastalt tõusnud ja kütuseefektiivsus oluline argument auto soetamisel. Foto: Raul Mee
Sellest aastast peab Eestis müüdavate uute autode näidistel olema energiamärgis, mis annab ostjale infot auto kütusekulu ja süsihappegaasi heitkoguse kohta.
Keskkonnaministeeriumi andmetel oli Eestis arvel olevate autode keskmine vanus 2014. aastal 12 aastat. Möödunud aastal olid esmaregistreeritud autodest ligi 43 protsenti uued.
2014. aastal oli ELi keskmise uue sõiduauto süsihappegaasi heitkogus 123 grammi kilomeetri kohta, Eestis oli see 140 grammi kilomeetri kohta.
EL on seadnud 2015. ja 2021. aastaks uutele sõiduautodele CO heitkoguse vähendamise eesmärgi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohaselt ei tohi 2015. aastast alates esmaregistreeritud autode keskmine CO heitkogus olla üle 130 grammi CO kilomeetri kohta. See vastab kütusekulule ligikaudu 5,6 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ning 4,9 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori korral.
2021. aastaks tuleb uute sõiduautode CO heitkogust vähendada 95 grammini kilomeetri kohta, mis vastab kütusekulule ligikaudu 4,1 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ja 3,6 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori korral. Eesmärkide täitmisel prognoositakse ELis vastavalt 18- ja 40protsendilist CO heitkoguse vähenemist võrreldes aastaga 2007.
Sõiduautod on energiaklassidesse jagatud absoluutse CO heitme põhjal ehk madala CO heitkogusega auto on olenemata auto tüübist A-klassis ja suure heitkogusega auto G-klassis.
Energiamärgistus, mida kasutatakse paljude toodete, näiteks hoonete ja kodumasinate energiakulu näitlikustamiseks, on aasta algusest kohustuslik ka sõiduautode puhul, kirjutab 9. veebruari Äripäev logistika rubriigis.
Autode energiamärgistust reguleerib keskkonnaministri 2005. aasta määruse "Uue sõiduauto kütusekulust ning eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest kasutaja teavitamise kord“ muudatus, mis jõustus aasta alguses. Selle kohaselt on uute sõiduautode müügil kohustuslik tarbijat teavitada iga mudeli kütusekulust ja süsinikdioksiidi (CO2) heitest, lisades näidise juurde energiamärgise. Kasutatud autodele on energiamärgise lisamine vabatahtlik.
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Cris-Tiina Türksoni sõnul alustati tööga märgise nimel juba mitu aastat tagasi. 2014. aastal kutsuti keskkonnaministeeriumi eestvedamisel energiamärgise väljatöötamiseks kokku töörühm, kuhu kuulusid esindajad autode müügi- ja teenindusettevõtete liidust, tarbijakaitseametist, maanteeametist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, säästva Eesti instituudist, KredExist ja Tartu regiooni keskkonnaagentuurist.
Koos otsustati, millist infot sõiduautode energiamärgisel esitada. Energiaklasside CCO2 heitkoguste vahemikud on määratud arvestades Eestis olevate sõiduautode õhku paisatud heitkoguse hulka ning kõige rohkem kasutusel sõiduautode hulka.
Energiamärgise elemendid ja nõuded
Energiamärgist saab luua maanteeameti kodulehel avaliku energiamärgise rakenduse kaudu. Automüüjal on kohustus kinnitada energiamärgis iga uue sõiduauto mudeli näidise külge või selle lähedusse. Energiamärgist tuleb uuendada iga aasta 1. aprilliks.
Energiamärgis peab muu hulgas:
olema mõõdus 297 × 210 mm (A4-formaadis)
olema kergesti nähtav ja äratuntav
sisaldama automudeli ja kütusetüübi andmeid
sisaldama ametlikku kütusekulu ja CO heitkoguse arvväärtust
sisaldama märgise väljaprindi kuupäeva
näitama energiaklassiskaala tähte (Ast kuni Gni)
sisaldama keskmist kütusekulu maksumust eurodes 10 000 km kohta (kütuse hind on määratud eelmise kalendriaasta hinnangulise keskmisena: bensiin × €/l, diisel × €/l, gaas × €/kg, elekter × €/kWh).
Märgis näitab kütusekulu
Energiamärgisel on sõiduauto mudel ja kütusetüüp, ametlik kütusekulu nii linnasõidul kui ka maanteel ning CO2 heitkoguse arvväärtus.
Kõige olulisem element energiamärgisel on energiaklasside skaala Ast Gni, mis tähendab, et autod on klassidesse jagatud CO2 heitkoguse põhjal (madala CO2 heitkogusega auto on olenemata auto tüübist klassis „A“ ja suure CO2 heitkogusega auto klassis „G“). Igal tähel on skaalal oma kindel CO2 vahemik, mis indikeerib, kui kütuseefektiivne auto on.
Energiamärgisel on nõutav 10 000 kilomeetri läbimise kütusekulu maksumus eurodes. Hinnang põhineb keskmisel kütusekulul 10 000 kilomeetri kohta. Kütuse hind on määratud eelmise kalendriaasta hinnangulise keskmisena. Euroopa Liidu siseselt on ligi kümme liikmesriiki loonud riikliku energiamärgise.
Türksoni hinnangul on energiamärgise eesmärk ostjate teavitamine ostetava sõiduauto kütusekulust ja eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. "Energiamärgis peaks aitama ostjal valida keskkonnasäästlikumat ja ökonoomsemat sõiduautot ning loodetavasti suureneb elanike teadlikkus sõiduautode CO2 heitkoguse kohta," märkis Türkson.
"Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohaselt ei tohi 2015. aastast alates Euroopa Liidus esmaregistreeritud autode keskmine CO2 heitkogus olla üle 130 grammi CO2 kilomeetri kohta. See vastab kütusekulule ligikaudu 5,6 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ning 4,9 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori puhul," rääkis Türkson.
Ootame paariprotsendilist turu tõusu
ASi ELKE Auto juhatuse liige Ando Rahu
Eesti autoturg on viimased aastad püsinud stabiilne, sõiduautode turuosa on vähenenud ja tarbesõidukite osatähtsus suurenenud. Oma osa on siin 2014. aastal firmaautode käibemaksuseaduse muudatusel. Autode hinnad on püsinud samal tasemel, pigem andsid fooni 2015. aastal autofirmade müügikampaaniad. Selleks aastaks prognoosime kahe-kolmeprotsendilist turu tõusu.
Auto ostjale on oluline kvaliteet, vastupidavus, kütusekulu ja töökindlus. Populaarsed mudelid on Avensis tänu heale hinna ja kvaliteedi suhtele, Auris, mille müügile on kaasa aidanud ökonoomne hübriidtehnoloogia ja RAV4, mis on olnud teerajaja linnamaasturite klassis.
Aasta-aastalt suureneb uute autode esmaregistreerimine võrreldes kasutatud autode omaga. Meie andmeil moodustasid 2012. aastal uued autod 39% esmaregistreerimistest ja aastal 2015 moodustasid uued autod juba 46% esmaregistreerimistest.
Ent jätkuvalt on kasutatud autod populaarsemad. Inimeste teadlikkus kasutatud autodega seotud riskidest on oluliselt kasvanud, kuid meie juurde satub ikka veel muudetud läbisõiduga või suure avarii läbi teinud sõidukeid, seetõttu soovitan tungivalt osta usaldusväärsest müügikohast ja kontrollitud ajalooga auto.
Eesti ostja saaste põhjal autot ei vali
Energiamärgise nõue on siinsetele automüüjatele veel liiga värske muudatus, mistõttu on praegu raske põhjapanevaid seisukohti võtta, ütles ASi Info-Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu.
Lillipuu sõnul peaks energiamärgis lihtsamini visualiseerima kütusekulu ja heitmetega seonduvat infot. "Meie tähelepanekute kohaselt on siinsete klientide teadlikkus energiasäästlikkusest aasta-aastalt tõusnud ja kütuseefektiivsus on oluline argument auto soetamisel," märkis Lillipuu.
ASi Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaiu sõnul jäävad Eesti autoturu müüginumbrid sel aastal ilmselt möödunud aastaga samale tasemele. Aasta algul on ka autode hinnad olnud möödunud aasta tasemel. "Samas hinnad kindlasti tõusevad, kui Eestisse jõuavad esimesed Euro6 standarditele vastavate mootoritega autod," märkis Saarelaid. Ta lisas, et autoostjad on muutunud teadlikumaks ja valivad autot väga praktilistel kaalutlustel oma vajadustest lähtuvalt. Emotsioonioste jääb üha vähemaks.
Eesti autoostja ei vali tema sõnul siiski veel autot CO2 saastest lähtuvalt, kuna siin ei ole CO2 saaste eraldi maksustatud nagu meie naaberriikides. "Seega saame rääkida ainult kütusekulust lähtuvatest kliendiostu otsustest," rääkis Saarelaid. Tema sõnul on Subaru mudelite puhul tunda, et kliendid eelistavad osta bensiinimootoriga autosid, kuna uute bensiinimootorite ja diiselmootorite kütusekulu vahe on muutunud aasta aastalt väiksemaks.
Kliendi valik muutub aina ratsionaalsemaks
ASi Amserv Auto juhatuse esimees Margus NõmmikMinu hinnangul püsib Eesti automüügiturg suhteliselt stabiilne. Pigem on prioriteediks, vähemalt Toyota puhul, hoida sama hinnataset, pakkudes kliendile selle eest enamat. Kliendi jaoks on oluline auto hinna, kvaliteedi ja varustuse suhe ning isiklikud sõiduharjumused.
Kindlasti on väga olulised liisingu- ja kindlustustingimused. Kliendid on aasta-aastalt läinud ratsionaalsemaks ning lisaks auto hinnale osatakse tähelepanu pöörata kogu perioodi kulule ehk hooldus- ja kütusekulule. Samas ei kao autoostu puhul kuhugi emotsiooni tähtsus, mis peabki olema üheks ostu osaks.
Meie eelmise aasta numbrites oli uute autode müük kasutatud autode omast veidi suurem. Meie enimmüüdud autode kliendid on nii eraisikud kui ka ettevõtted. Lemmikuteks on osutunud uus Avensis ning Auris ning Corolla, mis on ka maailmas enim müüdud mudel.
Autoturul suuri kõikumisi pole
Lillipuu sõnul on Eesti autoturu üldine seis stabiilne. "Eelmine aasta lõppes kerge miinusega ja arvatavasti jääb maht suures piiris samaks ka sel aastal," märkis ta. AMTELi liikmete kasutatud autode müük oli kaheksaprotsendises tõusus ehk sarnaselt uute autode müügimahtudega stabillne.
"Info-Auto markidest olid Fordi nõutavaimad mudelid mullu sõiduautode seas Focus ja tarbesõidukitest Transit Custom. Volvo müügis on jätkuvalt edukas linnamaastur XC60, alanud aastal prognoosime 2015. aasta suvel esitletud suure maasturi XC90 müügiliidriks tõusmist," rääkis Lillipuu. Saarelaid märkis, et autoostja soov on loomulikult sõita uue autoga. "Kuid otsused langetatakse siiski võimalusi arvestades."
Möödunud aastal oli märgata kasutatud autode ostjate suuremat huvi Eesti ajalooga autode vastu. "Ilmselt trend jätkub ka sel aastal," rääkis Saarelaid, märkides, et kiita tuleb ka maksuameti tõhusat tööd käibemaksupettuste vähendamisel, eriti Eestisse imporditud kasutatud autode puhul.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum