Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tuulikud saavad hoo sisse Indias

    Goliath Windi uudsed tuuleturbiinid arendatakse Eestis.Foto: Andras Kralla

    Eestlaste suurosalusega ja siin tegutsev tuulikuid arendav idufirma Goliath Wind hakkab Indias tuulikuid ehitama.

    Sakslase Lars Machi Eestis asutatud Goliath Wind disainib uut tüüpi tuuleturbiine, mis võimaldavad langetada tuuleenergia hinda ligikaudu viiendiku võrra. Koostöös India partneriga loodetakse esimene tuulik saada valmis järgmisel aastal.
    „Me loodame India turul müüa 40–60 turbiini aastas ja see tähendab meile umbkaudu 6–7 miljonit eurot müügitulu,“ sõnastas ettevõtte tegevjuht Søren Horn Petersen firma plaanid sealsel turul.
    Seejuures toodetakse turbiini strateegiline komponent Capella 3 ka edaspidi Eestis, ülejäänud tootmine ja ka müük kohalikule turule hakkab toimuma Indias. Seal teenitav tulu tuleb Peterseni kinnitusel Eestisse.
    Indias hakkab tegutsema sealse partneriga loodud ühisettevõte Steelite Capella Wind Private Limited, mis plaanib rajada Lääne-Indiasse hooned tootmiseks ja uurimis- ning arendustöödeks. Ühisettevõtte loomine aitab Eestis arendatud turbiine India turul paremini tutvustada.
    Eesti suurim väiketuulikutootja TUGE Energia OÜ plaanib EASi kaasabil samuti India turule minna ning selle tegevjuht Indrek Gregor peab Goliath Windi planeeritavaid müüginumbreid realistlikeks. „Arvestades India mastaapi ja vaadates Euroopat võrdlusena, siis ma usun, et see on täiesti reaalne ning võib-olla esialgu isegi pigem mitte väga optimistlik. Kui see tuulik sellisel kujul, nagu ta on projekteeritud, ka tööle läheb ja katsetused ja sertifitseerimine kõik läbi läheb, siis miks mitte.“ Gregori sõnul on Goliathi modulaarse tuuliku lahendus hea, sest seda on lihtne transportida ja moodulitest kokku panna.

    Eesti tuulikutel on lööki

    Andres Sõnajalg, tuuleenergeetikaga tegeleva Eleon ASi omanik ja juht

    See on suurepärane uudis ja näitab Eesti tuulikutööstuse konkurentsivõimet maailmaturul. Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku iga-aastaselt täiendava 100 miljardi dollari suunamises arenevate riikide taastuvenergeetikasse ja Goliath Wind on kindlasti tegutsemas õiges suunas. Tõsi on, et referentspargi rajamine India turule on julge samm, kuna lisanduvad erinevad kultuurilised ja võõrast keskkonnast tingitud riskid. Seetõttu näeb Eleoni ärimudel ette tööstuse ja referentspargi rajamist Ida-Virumaale, kus tuulikud toodetakse Eesti õigusruumis ja tööjõuga, kuid Goliath Wind on kahtlemata teinud piisava taustatöö ning soovin neile vaid edu.

    Goliath Windi kontseptsioon erineb oma ehituselt märkimisväärselt Eleoni tehnoloogiast, aga ma olen lootusrikas. Globaalne tuulikute turg on kasvav turg ja ruumi on kõigile, kes suudavad piisavalt heade parameetrite ja töökindlusega tuuliku seeriatootmisse viia. Maailma tuulikute turu suurust arvestades ei ole nende plaanitavad mahud suured ja midagi ebarealistlikku siin ei ole.

    Möödunud aastal avalikel andmetel tehtud arvutused näitasid, et Eesti tehnoloogial põhinev Eleon tuulik 3M116 osutus tervelt 33,8% efektiivsemaks Saksa tootja Enerconi võrreldavast mudelist võrreldavates tuuleoludes. See on oluline efektiivsuse vahe ja on tekitanud välisturgudel märkimisväärset huvi Eesti tehnoloogia vastu. Hetkel on käimas ehitustööd Ida-Virumaale endise Aidu kärjääri territooriumile referentspargi rajamiseks, millest saab Baltikumi suurim tuulepark. Esimeste tuulikute komponente juba toodetakse allhankijate juures ja järgmises etapis kavatseme rohkem tootmist tuua Ida-Virumaale.

    Eesti päritolu firma
    India partneri leidis tuulikuarendajale selle osanikeringi kuuluv Eesti Arengufond, millel juhtusid olema Indias head kontaktid. Abiks oli ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis aitas välisesinduse kaudu kaasa seal partnerit valida. Arengufondi investeerimisettevõtte SmartCapi investeeringute halduri Indrek Kelderi sõnul on Goliathi innovaatiline turbiin sobiv India turule sisenemaks, sest seda on lihtne ilma suurte investeeringuteta suvalises metallivaldkonnas tegelevas ettevõttes tootma hakata.
    „Kui võtta näiteks Enerconi mingisugune turbiin kõrvale võrdluseks, siis sa pead kõigepealt miljoneid investeerima väga spetsiifilisse ja keerulisse sisseseadesse, aga Goliathi puhul need vajalikud kapitali investeeringud on vähemalt suurusjärgu võrra väiksemad. Seetõttu oli üldse võimalik sellistes meie poolt vaadates võib-olla arengumaades partnereid otsida,“ selgitas Kelder.
    PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo sõnul on praeguseks tuuleturbiinide areng küllaltki kaugel ja on keeruline uue tehnoloogiaga välja tulla, kuid Goliathil paistab see olevat õnnestunud. „Nii nagu meie oleme aru saanud, siis Goliath on leidnud väikese nüansi, kuidas toodet muuta vastupidavamaks, ja läbi selle siis ka kogu investeeringut tuua väiksemaks. Ehk ta suudab konkureerida täna teiste tuulikutega,“ rääkis Laansoo.
    Indrek Kelder kirjeldab Indiat kui üht maailma suurima turumahu ja potentsiaaliga tuuleenergia turgu. „Kindlasti turu mõistes Euroopa, Põhja-Ameerika, need on äärmiselt väärtuslikud turud, aga need ei ole kindlasti ka turud, kus on võib-olla lihtne seda kõige esimest masinat püsti panna,“ sõnas Kelder.
    Ka Goliath Windi suurima investeeringu teinud Caplia Investi juhatuse liige Rolf Relander näeb firma koostöölepet positiivse uudisena. „See näitab, et Goliathi tehnoloogia on huvitav ja kõrge potentsiaaliga,“ põhjendas Reilander.

    Goliath Windi uuenduslikku turbiini on seni arendanud Tallinnas kümmekond inseneri, kuid ühtegi tuulikut valmis tehtud veel ei ole.

    Ettevõtte esimene tuulik pidi valmima möödunud aasta lõpuks PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis, kuid detailplaneeringu kooskõlastamine tõttu venib see aasta võrra edasi.

    2017. aastal Indias valmiv esimene turbiin on võtmetähtsusega, et saada sellele kohalik sertifikaat. Turbiini võimsus on 3 MW ning see koosneb käsitsivahetatavate varuosadega moodulitest.

    Alates ettevõtte loomisest 2008. aastal on Goliath Windi investeeritud kokku 3,75 miljonit eurot.

    Lisaks vendadele Rolf ja Rikard Relanderitele kuuluvale Caplia Investile ja Eesti riigile (Arengufond ning selle investeerimisettevõttele SmartCap) on kolmas suurinvestor olnud Ivar Siimarile, Guido Kundlale ning Martin ja Kersti Petjärvele kuuluv PowerDrive. Kõigi kolme osalus on umbes veerand ettevõttest.

    Oluline side Eestiga
    Goliath Wind ei ole oma plaanides jäänud aga Indiasse pidama. Juba käivad kõnelused potentsiaalsete partneritega Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning kavas on leida 15–20 partnerit üle maailma. „Aga muidugi jääb India suurimaks turuks, nii et teised turud on pisut väiksemad. Me ootame igalt turult 20–25 turbiini müüki aastas,“ sõnas Petersen lähituleviku plaanide kohta.
    Laansoo soovib, et Goliath Windil jääks mingisugune tööstusharu ka PAKRI Teadus- ja Tööstusparki. „Eestis mõeldakse kohati väga häid asju välja, aga kui tootmisprotsess ja edasine tegevus liigub Eestist välja, siis on tore öelda, et Eestis välja mõeldud, aga tegelikult on meie huvi, et mingisugust tootmistegevust meie juures jätkusuutlikult ja pikaaegselt tehakse.“
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.