• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 210,66
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 210,66
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Tööstussektori veebruari statistika näitab, et hoolimata tööstustoodangu kogumahu vähenemisest kasvas töötleva tööstuse toodang. Positiivne on ka tööstuse kindlustunde paranemine. Jaekaubanduses jätkub stabiilne müügimahu kasv.
Hoolimata tööstustoodangu kogumahu vähenemisest kasvas veebruaris töötleva tööstuse toodang.
  • Hoolimata tööstustoodangu kogumahu vähenemisest kasvas veebruaris töötleva tööstuse toodang.
  • Foto: Arno Mikkor
Järgneb SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori nädalakommentaar:
Töötleva tööstuse toodangu kasv üle aegade positiivne. Eesti tööstusettevõtetele on viimased ajad kõike muud kui muretud. Nõudluse vähenemine mitmes sihtriigis ja tihe konkurents teistel turgudel vähendasid eelmisel aastal töötleva tööstuse kogutoodangut 0,7%. Seetõttu on rõõmustav tõdeda, et veebruari võib üle pika aja pidada edukaks kuuks – töötleva tööstuse toodangu maht suurenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1,4%.
Toodangu mahu kasv on seda positiivsem, et tööstustoodangus ülitähtsa rolliga elektroonikatööstus oli endiselt tugevas languses. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suutis mahtu kasvatada suurem osa töötleva tööstuse harusid.
Kindlustunnet vähendavad ebakindlus tööturu tuleviku suhtes ja maailma poliitilised tõmbetuuled. Samas võimaldab inflatsiooni märkimisväärselt ületav sissetulekute kasv sellegipoolest enam tarbida. Kuigi registreeritud töötus suureneb endiselt, ei ole selle kasvutempo hoogustunud. Kui tööstusettevõtete positsioon jätkab paranemist ka lähikuudel, vähendaks see kindlasti survet töökohtade arvu kärpida.
Ettevõtete ja inimeste finantsotsused peegeldavad suuremat kindlustunnet. Ettevõtete ja inimeste ootusi majanduslikule tulevikule peegeldab lisaks konjunktuuriuuringutele hästi nende finantskäitumine. Kui kardetakse sissetulekute vähenemist tulevikus, ollakse laenamisel väga konservatiivsed ja püütakse raha võimalikult palju kõrvale panna. Vastupidisel juhul ollakse laenamisel aga julgemad, sest suuremad tulud võimaldavad täna investeerida või tarbimist siluda.
Viimaste kuude andmed näitavad, et senine väga konservatiivne trend on veidi leebumas. Eriti paistab see silma ettevõtete puhul – kui 2015. aasta alguses kasvas mittefinants­ettevõtete laenujääk aastavõrdluses vaid 2–3% võrra, siis selle aasta esimesel kahel kuul on laenuportfelli maht olnud varasemast 7% suurem. Ebakindel olukord majanduses on senini investeeringuid tagasi hoidnud. Aktiivsem laenamine viitab, et investeerimisjulgus võib vähemalt teatud sektorites olla taastunud. Teisalt ei ole muutunud ettevõtete soov hoida kontol vaba raha – residentidest ettevõtete hoiused on viimastel kuudel kasvanud vahemikus 13–16%.
Sarnaselt on käitunud ka kodanikud. Majapidamiste laenuportfelli kasv on eelmise aasta alguse 2%-lt kiirenenud 4%-le. Samas suurenevad inimeste hoiused pankades endiselt väga stabiilses 7–8% vahele jäävas kasvutempos. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo on viimastel kuudel küll veidi aeglustunud – 5%-lt 4%-le, aktiivsete laenulepingute arvu kasv 3%-lt 2%-le.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele