Tööstus võttis tuurid üles

Järgneb SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori nädalakommentaar:

Töötleva tööstuse toodangu kasv üle aegade positiivne. Eesti tööstusettevõtetele on viimased ajad kõike muud kui muretud. Nõudluse vähenemine mitmes sihtriigis ja tihe konkurents teistel turgudel vähendasid eelmisel aastal töötleva tööstuse kogutoodangut 0,7%. Seetõttu on rõõmustav tõdeda, et veebruari võib üle pika aja pidada edukaks kuuks – töötleva tööstuse toodangu maht suurenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1,4%.

Toodangu mahu kasv on seda positiivsem, et tööstustoodangus ülitähtsa rolliga elektroonikatööstus oli endiselt tugevas languses. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suutis mahtu kasvatada suurem osa töötleva tööstuse harusid.

Suurtest tegevusaladest on sel aastal olukord paranenud keemiatööstuses. Kui eelmisel aastal vähenes keemiatööstuses toodang aastavõrdluses mitmel kuul üle neljandiku võrra, siis selle aasta jaanuaris-veebruaris paranesid haru tulemused kahekohalise protsendi jagu.

Suurtest tööstusharudest on stabiilne kasv jätkunud puidutööstuses, kus toodang on aasta esimesel kahel kuul 6% võrra suurenenud. Hästi läheb endiselt ka mööblitööstusel, kus toodang kasvas jaanuaris 5% ja veebruaris 13%. Aasta on edukalt alanud ka transpordivahendite tootmises. Tublisti on kasvanud autohaagiste valmistamine ja uute tellimuste najal on kahekordistunud laevaehitus.

Suurtest tööstusharudest on aasta kahel esimesel kuul olnud lisaks elektroonikatööstusele languses toiduainete tootmine. Aastavõrdluses on vähenenud ka metalltoodete valmistamine, kuid siin mängib suurt tähtsust eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaas, mis oli 2015. aasta keskmisest mahust oluliselt kõrgem.

Tööstuse helgemale tulevikule viitab viimastel kuudel märkimisväärselt paranenud kindlustunne. Ootused ettevõtete majandustulemustele ja üldisele konjunktuurile on aasta esimesel kolmel kuul olnud märkimisväärselt paremad kui terve eelmise aasta vältel. Eesti tööstustoodangust eksporditakse 70% ja meie peamiste ekspordipartnerite nõudlus on paranemas.

Jaekaubanduse tempokas kasv jätkus. Statistikaameti andmetel kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu koos automüügiga veebruaris püsihindades 8%. Võrreldes jaanuariga oli kasv veidi aeglasem, kuid selle peamiseks põhjuseks tuleb pidada mootorikütuste aktsiisitõusu, mis mõjutas tarbijaid ostu varasemalt sooritama.

Kui jaanuaris suurenes tanklate müügikäive püsihindades kolmandiku võrra, siis veebruaris oli oodatav vähenemine isegi üllatavalt väike – 8%. Seevastu oli kasv endiselt kiire automüügi ja -teeninduse alal, kus müügikäive suurenes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18%.

Aasta kahel esimesel kuul on eriti häid tulemusi näidanud just autoremondi ja -hoolduse pool, kus on müügimahud kasvanud lausa kolmandiku võrra.

Jõudsalt suureneb müük ka supermarketites (veebruaris +8%) ja majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük (+13%). Jaekaubanduse kasvu soosib hea olukord tööturul. Majapidamiste majanduslik kindlustunne on veebruaris-märtsis küll märkimisväärselt vähenenud, kuid indikaatori seos inimeste reaalse käitumisega ei ole kuigi tugev.

Kindlustunnet vähendavad ebakindlus tööturu tuleviku suhtes ja maailma poliitilised tõmbetuuled. Samas võimaldab inflatsiooni märkimisväärselt ületav sissetulekute kasv sellegipoolest enam tarbida. Kuigi registreeritud töötus suureneb endiselt, ei ole selle kasvutempo hoogustunud. Kui tööstusettevõtete positsioon jätkab paranemist ka lähikuudel, vähendaks see kindlasti survet töökohtade arvu kärpida.

Ettevõtete ja inimeste finantsotsused peegeldavad suuremat kindlustunnet. Ettevõtete ja inimeste ootusi majanduslikule tulevikule peegeldab lisaks konjunktuuriuuringutele hästi nende finantskäitumine. Kui kardetakse sissetulekute vähenemist tulevikus, ollakse laenamisel väga konservatiivsed ja püütakse raha võimalikult palju kõrvale panna. Vastupidisel juhul ollakse laenamisel aga julgemad, sest suuremad tulud võimaldavad täna investeerida või tarbimist siluda.

Viimaste kuude andmed näitavad, et senine väga konservatiivne trend on veidi leebumas. Eriti paistab see silma ettevõtete puhul – kui 2015. aasta alguses kasvas mittefinants­ettevõtete laenujääk aastavõrdluses vaid 2–3% võrra, siis selle aasta esimesel kahel kuul on laenuportfelli maht olnud varasemast 7% suurem. Ebakindel olukord majanduses on senini investeeringuid tagasi hoidnud. Aktiivsem laenamine viitab, et investeerimisjulgus võib vähemalt teatud sektorites olla taastunud. Teisalt ei ole muutunud ettevõtete soov hoida kontol vaba raha – residentidest ettevõtete hoiused on viimastel kuudel kasvanud vahemikus 13–16%.

Sarnaselt on käitunud ka kodanikud. Majapidamiste laenuportfelli kasv on eelmise aasta alguse 2%-lt kiirenenud 4%-le. Samas suurenevad inimeste hoiused pankades endiselt väga stabiilses 7–8% vahele jäävas kasvutempos. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo on viimastel kuudel küll veidi aeglustunud – 5%-lt 4%-le, aktiivsete laenulepingute arvu kasv 3%-lt 2%-le.