Tehisintellekt on juba praegu Eesti põllumehe abimees. Kuid kas põllumajanduse tulevik on autonoomne traktor ja tehisaru, mis ütleb, millal külvata ja mida väetada?

- Eesti põllumehed on üsnagi innovaatilised, leiavad saate “AI faktor” külalised.
- Foto: Andras Kralla
"AI faktoris" räägivad eAgronomi kaasasutaja
Robin Saluoks ja
KappaZeta äriarenduse juht
Tanel Kobrusepp tehisarust põllumajanduses. Tehisintellekt aitab satelliidi abil tuvastada, millal ja kuidas põldu hariti, pritsida taimekaitsevahendeid millimeetri täpsusega ja hinnata, kui palju süsinikku muld suudab siduda.
Eestis tegutsevad põllumehed on väga innovaatilised, leiab Robin Saluoks. Üks põhjus peitub selles, et Eestist on tulnud väga palju edukaid iduettevõtteid. “Teisalt on Eesti põllumajandusettevõtted Euroopa mõttes suured. Nad on suured ärid, mis otsivad viise, kuidas oma tööd efektiivistada,” rääkis Saluoks.
Praktilise näitena tõi Saluoks välja, et tehisintellekti kasutatakse praegu väga konkreetsete ülesannete täitmiseks. Näiteks taimekaitsevahendite kasutamisel aitab kaamera tuvastada väga täpselt ära haige taime ning seda vaid sinna pritsida. “Kui sul on viis last ja üks neist on haige, ei anna sa ju kõigile lastele ravimit,” illustreeris Saluoks näidet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt satelliitidest, AI tulevikust põllumajanduses ja Eesti põllumeeste innovatiivsusest saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Tehisaru põllumajanduses: ainult haige taim saab mürki ja satelliit mõõdab mulla niiskust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Tehisaru ei ole lahendus, kui sa ei tea, mis on probleem