Kapo muretseb, et Ukraina ununeb kergelt

Arnold Sinisalu eessõna kaitsepolitsei aastaraamatule:

Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutusena püüab eelkõige ennetada, tõkestada ning seejärel võtta vastutusele riigi julgeolekut ohustanud kurjategijad. Koostöös partneritega oleme võimekamad erisuguseid ohte teadvustama, riske maandama ja tõrjuma. Oleme veendunud, et Eesti julgeolek on paremini tagatud kui kunagi varem, mis aga paraku ei tähenda ohtude vähenemist.

Murelikuks teeb, kui kergelt kipub mõnelgi ununema, et 2014. aastal Ukrainas alanud relvakonflikt jätkub tänase päevani. Teame, mida tundis Eesti rahvas II maailmasõja järel, kui kolm Balti riiki maailma uudistest praktiliselt kadusid. Venemaa jätkab Euroopa lõhestamise katsetega ning kuni Ukraina territoriaalne terviklikkus pole taastatud, ei saa öelda, et julgeolek on Euroopas tagatud. Gerassimovi doktriini rakendav Kremli režiim jääb agressiivseks seni, kuni see on neil võimalik.

Samal ajal on Euroopa Liidul raskusi rändekriisiga, millel on selgelt julgeolekumõõde nii Euroopas laiemalt kui ka kitsamalt Eestis. Venemaa agressiooni taustal on Euroopa Liidu nõrgenemine meie riigi julgeolekule palju kordi ohtlikum kui Eestisse ümber asuvad pagulased. Tõsiasi on, et pagulaste sekka püüavad end peita terroristid ning võib-olla mõnel juhul on üpris keeruline eristada tõelist abivajajat võimalikust julgeoleku ohustajast. Mingil juhul ei tohi aga seetõttu näha kõigis pagulastes eeldatavaid terroriste.

Terrorismioht püsib Eestis hetkel madal, kuid üldine ebakindlus selles valdkonnas Euroopas suureneb ning miski pole välistatud. Praegust olukorda iseloomustab hästi 2015. aasta (küll veel jõustumata) kohtuotsus, millega mõisteti süüdi kaks Eesti elanikku, kes olid rahastanud ja toetanud terrorismi.

Üha enam inimesi elab virtuaalmaailmas, kus sotsiaalse vaenu õhutamine on anonüümsete argpükside jaoks eluviis. Virtuaalne on ka mõne endise kurjategija ja nende mõttekaaslaste ettekääne tänaval patrullida. Soovitakse kätte saada must kass pimedast toast, keda aga seal juhtumisi polegi. Meie rahva ühine eesmärk – riigi ja kultuuri püsimajäämine – on lahutamatult seotud riigi julgeolekuga. Sõna- ja tegevusvabadus lõpeb seal, kus algab avaliku korra või muu õiguse rikkumine.

Äärmuslastele ei tohi liialt palju tähelepanu pöörata, ent ei tohi ka pead liiva alla peita. Julgeolek võib kannatada, kui äärmuslus kasvab ja lõhestab ühiskonda. Kui mugandada vanasõna, mille kohaselt ei püsi riik, kus ollakse isekeskis tülis, siis sellest õppust võttes ja arvestades meie kultuuriruumi, ei peaks kellegi asi olema, mida vaba riigi õiguskuulekad inimesed teevad oma koduseinte vahel. Riik peab isikute privaatsfääri sekkuma alles siis, kui pannakse toime tegu, mis on seadusega karistatav.

Jätkub Venemaa mõjutustegevus, välja on kujunenud kindlad meetodid kindlates valdkondades. Kaitsepolitsei peab selle lausvalede, vabaühenduste teesklemise ning pooltõdede puntra võimaluste piires lahti harutama ja ohtude ennetamiseks avalikkuse ette tooma. Kui vaja, käsitleme ka nende isikute tegevust, kes aitavad vaenulikule mõjutustegevusele kaasa – see on vajalik samm ohtlike arengute ärahoidmiseks.

Avalikkus teab praeguseks kahest 2015. aastal ja ühest 2016. aastal süüdimõistetud mehest, kes täitsid Venemaa eriteenistuse Eesti riigi vastaseid ülesandeid. Need olid salakaubaveoga seotud isikud, keda kasutasid ära Venemaa eriteenistused.

Vaba riigina püsimiseks on üks oluline vahend võitlus riigi julgeolekut ohustava korruptsiooniga. Möödunud aastal sai avalikuks mitu suuremat korruptsioonijuhtumit. Eesti riik peab korruptsiooni ennetamist ja tõkestamist põhjendatult tingimata vajalikuks riigi julgeoleku tagamisel.

Lõpetuseks, mul on väga hea meel, et Eston Kohver on tagasi ning jätkab meie ridades. Tänan veel kord kõiki, kes tema naasmisele kaasa aitasid!