Ümbrikupalk on noorte seas soosingus

Kui kümme aastat tagasi pooldas ümbrikupalga maksmist 3 protsenti töötajatest, siis 2014. aastal 7 protsenti ja mullu lausa 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalga pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus.

„Iga kümnes töötaja on saanud mingil kujul sularaha makset, mis pole kajastunud ametlikes deklaratsioonides,“ nentis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Peamised ümbrikupalga saajad on Josingu sõnul noored.

Josing soovitas riigil mõelda sellele, kuidas noortel tekiks soov makse maksta, kuna ümbrikupalga soosimine on seotud hoiakutega. Ta viitas, et Põhjamaades on küll suuremad maksud, ent inimesed on nõus neid maksma, sest riigi poolt vastu antav hüve on tasakaalus.

Peamisteks tegevusvaldkondadeks, kus ümbrikupalka makstakse, on ehitus, teenindus ning viimasel aastal on majandusraskustesse sattunud valdkonnana esile tõusnud põllumajandus.

2015. aastal maksti ümbrikupalka enam ehitusvaldkonnas, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatest. Kui 2014. aastal sai põllumajanduse valdkonna töötajatest ümbrikupalka vaid 3 protsenti, siis 2015. aastal tõusis osakaal 20 protsendini.

Ümbrikupalkade tõttu jäi riigil 2015. aastal hinnanguliselt saamata maksuraha 158 miljonit eurot.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir rõhutas, et riigil jääb varimajanduse tõttu igal aastal saamata 225 miljonit eurot, mis on tema hinnangul muljetavaldav summa. „Varimajanduse tarbimine on selgelt kuritegu. Iseenda ja riigi tagant varastamine,“ ütles Oviir. Ta lisas, et ümbrikupalka vastu võttes rikutakse ausa kokkuleppe tavasid, mis on panustamine ühistesse hüvedesse, ning moonutatakse konkurentsi. „Me võime tahta saada kiiresti arsti juurde lühikese järjekorraga, aga kui see 255 miljonit oleks eelarves, oleks järjekord võib olla lühem,“ kommenteeris ta. Oviir lubas, et ministeerium korraldab kampaania, et kasvatada inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav, ning selgib, millest nad ümbrikupalka vastu võttes ilma jäävad.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad varimajanduse andmed, et amet on suutnud viimaste aastate tubaka- ja alkoholiaktsiiside kasvud kokku koguda ning salakaubandust ohjeldada. Murelikuks teeb aga tema sõnul see, et just noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. „See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada ettevõtete konkurentsitingimusi, konkreetsetest ümbrikupalga saajatest rääkimata,“ ütles Helm.

Josingu sõnul andsid ettevõtjad varimajanduse olukorrale Eestis 10 palli süsteemis hinde 4,7. Enamasti eelistavad eestlased siiski legaalset kaupa, selle peamisteks põhjusteks on suurenevad palgad, sest just palgalanguste ajal pöörduvad inimesed musta turu poole, märkis josing.

 

2015. aastal müüdi hinnanguliselt 380 miljonit salasigaretti ja see moodustas sigarettide siseturumahust 19%. Võrreldes mullusega vähenes nii salasigarettide hulk kui ka müük.Josing selgitas, et salasigarette ostetakse peamiselt soodsama hinna tõttu. Legaalsete ja illegaalsete sigarettide hinnavahe jääb keskmiselt 1 euro juurde. Palju tuuakse sigarette kaasa välismaalt, kõige sagedamini Venemaalt, ent ka Lätist.

Kokku jäi riigil 2015. aastal illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 53,1 miljoni euro eest aktsiisi- ja käibemaksu.Helm meenutas, et kui 90ndatel oli üsna tavapärane, et kingsepp turul müüs ka salasigarette, on muutused täna siiski positiivsema suuna võtnud.

Salaalkoholi osakaal Eesti viinaturul oli 2015. aastal 19%, osakaal on mullusega võrreldes samaks jäänud. Illegaalse alkoholi ostjaid on aga kõikidest alkoholitarbijatest 4 protsenti.

Peamine põhjus salaalkoholi tarbimiseks on odavam hind, mida pidas väga oluliseks 80 protsenti illegaalse alkoholi tarbijatest. Arvestuste järgi müüdi 2015. aastal illegaalset alkoholi kokku ligikaudu 1,4 miljonit liitrit ning riigieelarvesse jäi salaalkoholi tarbimise tõttu laekumata 13,9 miljonit eurot.Josing nentis, et alkoholi puhul on pilt keerukam kui tubaka puhul, sest alkoholiaktsiis on kiirelt tõusnud. 2015. aastal laekus aktsiisi 255 mln, riik prognoositud laekumist ei saavutanud. Põhjuseks oli tarbimise vähenemine, samuti hakkasid suurenema ostud Lätist. 

Salaalkoholi ostavad enamasti madala haridustasemega eakad mehed, kelle elukoht on mõnes suuremas linnas ning kellel on suurem huvi kange alkoholi vastu.

Salaalkoholi ja legaalse alkoholi hinnavahe on keskmiselt 2 eurot. „Kas selle kahe euro pärast tervisega riskida tasub? Salaviin on tervise jaoks väga riskantne jook,“ märkis Josing.