Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aastaga eksport kerkis

    Inimesed Togo pealinna Lome kesklinnas. Togo on üks neid riike, kuhu eksportimine mais kasvas.Foto: EPA

    Mai kaubavahetuse numbritest selgub, et kuigi eksport ja import on võrreldes möödunud kuuga languses, on aastaga toimunud märgatav kasv.

    Kaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.
    Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot (2015. aasta mais 83 miljonit eurot) ning seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga.
    Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (21% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome. Rootsi eksporditi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem elektriseadmeid, puittooteid ja kokkupandavaid puitehitisi, Togosse mootorikütust, Mehhikosse telekommunikatsiooniseadmeid ning Soome mehaanilisi masinaid ja kokkupandavaid puitehitisi. Enim vähenes eksport Lätti.
    Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu. Elektriseadmete jaotises suurenes telekommunikatsiooniseadmete ja trafode väljavedu, mitmesuguste tööstustoote jaotises suurenes patjade ja tekkide ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu ning puidu ja puittoodete jaotises suurenes enim puusepatoodete väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.
    Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 73% kogu ekspordist. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi (22 miljoni euro võrra), Togosse (12 miljoni euro võrra), Mehhikosse (9 miljoni euro võrra) ja Belgiasse (8 miljoni euro võrra). Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete (98%), paberi ja pabertoodete (92%) ning mitmesuguste tööstustoodete (89%) ekspordis.
    Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Lätist (kummastki 9%). Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast. Saksamaalt toodi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem mehaanilisi masinaid, Hollandist elektriseadmeid ja Kanadast transpordivahendeid. Enim kahanes import Poolast.
    Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, v.a mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (kasv 24 miljonit eurot), mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (kasv mõlemas 18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.
    Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5% ja import 4%.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.