• Jaga lugu:

    Suurtootjad mures: miks selline ebavõrdsus!

    Miks selline ebavõrdsus, tervel sektoril on raske!Foto: Meelika Sander-Sõrmus

    Eesti suuremaid piimatootjaid rabas üleeilne uudis, kus maaeluministeerium andis teada, et väikeste piimafarmide toetus kahekordistub, suured aga saagu ise hakkama.

    2017. aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmides toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni ning toetus seatakse sisse ka 101-400 piimalehmaga farmidele. Suuremate karjade pidajad peavad ise samas turusituatsioonis toime tulema.
    Uudis tekitas suurtootjate hulgas palju küsimusi - kas see on riigipoolne üleskutse karja suurust vähendama asuda või siis kutsutakse suuri omi ettevõtteid jagama? Miks selline ebavõrdsus? Kas see on ärieetiliselt üldse õige - jõuga soosida väikest ja teha tootmine võimatuks suurtootjale, kes on samas äris samadel tingimustel?
    Ebavõrdne olukord
    Trigon Dairy Farming ASi juht Margus Muld sõnas uudise peale, et muidugi on tervitatav, et on teadvustatud riigi tasandil piimandussektori probleeme. „Aga kindlasti ei pea ma mõistlikuks, et toetatakse ainult ühte osa raskustes olevast sektorist – sellist ebavõrdset lähenemist sektorile poleks riigi poolt küll oodanud. Miinused on meil kõigil enam-vähem ühesugused, kui seda arvutada müüdud piima tonnide peale. Kui jagada toetust, siis ikka kogu sektori peale võrdselt, sest ei ole vahet, mitu looma on laudas,“ ütles Muld.
    Antud otsus tekitas kõlvatu konkurentsi, on veendunud ka Torma POÜ juht Ahto Vili. „Kui me räägime tootmise efektiivsusest või vabast tööjõu liikumisest, kui meil on vaba turg, siis peaks meil olema ka vaba konkurents,“ lausus Vili. Tema hinnangul lõigatakse praegu lihtsalt poliitilist profiiti, odavat kuulsust, mille tulemusena saab väiketootja mitmekordse konkurentsieelise.
    „Kui suur maksutulu tuleb väiketootjalt riigi kassasse?“ küsis Vili. „Kui me vaatame ringi, siis pole kellelegi uudis, et ettevõtjana on võimelised tegutsema 10-15% inimkonnast. See tähendab, et äri teevad siiski suured ja maal on neid suuri vähe ning jääb mulje, et nad saavad paremini kuidagi hakkama. Saavadki, aga tänu oma oskustele, mitte riigile,“ kõneles ta.
    401. lehm on saatanast 
    Ka Voore Farm OÜ juht Indrek Klammer on veendunud, et tegu on ebavõrdse kohtlemisega. Tema oma piimakarjaga tegelevat ettevõtet poolitama ei hakka ja loodab, et ka teised tootjad säilitavad kaine meele. „Kuigi vägisi tundub, et 401 lehma on saatanast. Raha, mida praegu rõõmsalt jagatakse, see raha tuleb ÜPTst (ühtne pindalatoetus - toim). See tekitab omakorda pingeid sektorite vahel, toetused suurtootjatele vähenevad. Ka väiketootjal võetakse raha ühest kohast ära ja pannakse mujale. Juurde ju otseselt ei tule, toimub ringijagamine,“ rääkis Klammer.
    Tema hinnangul on antud olukorras tegemist pigem parteipoliitika promoüritusega ja tema ei saa kuidagi olla sellise valitsuse toimimisega rahul. „See on parteipoliitiline vangerdus. Kui oli arutelu sel teemal maaeluministeeriumis, siis oli meile kõigile selge, et see raha ei tohiks ÜPTst tulla.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhan Aguraiuja: viis taastuvenergia trendi, millel silm peal hoida
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Senat on heaks kiitmas Bideni taristu plaani
USA senat liigub sel nädalal 550 miljardi dollari suuruse taristuplaani vastuvõtmise poole, mis oleks aastakümnete suurim avaliku sektori kulutus avalikeks töödeks, vahendab Bloomberg.
USA senat liigub sel nädalal 550 miljardi dollari suuruse taristuplaani vastuvõtmise poole, mis oleks aastakümnete suurim avaliku sektori kulutus avalikeks töödeks, vahendab Bloomberg.
T1 alghind on isegi suurima võlausaldaja arvates liiga kõrge
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Nordica sai iseseisvaks lennufirmaks
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.