100 000 töövõimetut eestlast
Kümne aastaga on Eesti pensionäride arv kasvanud ühtekokku 10,5 protsenti, kusjuures lõviosa sellest kasvust annavad töövõimetuspensionärid, kelle arv läheneb hoogsalt 100 000-le.
Töövõimetuspensionäride arv on kümne aastaga kasvanud tervelt 57,4 protsendi võrra. Kui aastal 2006 oli neid 61 921, siis tänavu juba 97 459, selgub statistikaameti andmetest.
Andmetest nähtub, et kui vanaduspensionäre on lisandunud alla 8000, siis töövõimetuid üle nelja korra rohkem ehk enam kui 35 000. Seejuures kasvu taga on 40-70% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad, keda on üle 30 000 rohkem kui 10 aastat tagasi.
Tähelepanuväärne on ka väljateenitud aastate eest pensioni saajate arvu järsk tõus pärast 2013. aastat. Kui enne seda oli arvel 2555, siis kõigest aastaga hüppas nende arv 4021-le ning tänavu juba 4415-le ehk kasv on 72,7 protsenti.
Kokkuvõttes on pensionäride osatähtsus rahvastikus kasvanud 27,8 protsendilt 31,6 protsendile. Kui lisada, et keskmine pension on kümne aastaga enam kui kahekordistunud 330 euroni, siis tulebki välja, et tänavu kulub pensionidele riigieelarvest 1,66 miljardit eurot, samas kui kümme aastat tagasi oli see suurusjärgus 0,77 miljardit eurot.
Kõige enam - 43,7 protsenti - on vähenenud toitjakaotuspensioni saajate hulk – 9766-lt 5502-le. Samuti on vähenenud rahvapensioni saajate arv, 8810-lt 6837-le.
