IMFi raport põrmustas Piketty majandusalase tippteose

Piketty teos anti välja kaks aastat tagasi ning sellest sai kiiresti müügihitt. Ajaleht Financial Times nimetas Prantsuse majanduskooli professori teose ühtlasi 2014. aasta aasta raamatuks. Oma 700-leheküljelises raamatus kritiseerib Piketty teravalt ebavõrdsust ning promob progresseeruvaid makse, et ebavõrdsust vähendada.

Piketty analüüsib 20 riiki läbi kolme aastasaja ning leiab, et ebavõrdsus on aina kasvav nähe. 1% maailma rikkamaid muutub üha jõukamaks ning pole vahet, palju andekad, ent vaesed üritavad: ühe teatud edukuse piiri nad minna ei suuda.

IMFi analüütiku Carlos Goesi 27-leheküljeline analüüs näitab aga, et Pikettyl pole tegelikult piisavalt tõendeid, et oma väiteid tõestada. Tema hinnangul pole Prantsuse majandusteadlane piisavalt statistiliselt põhjendanud, et rikkuse akumuleerumise ning vaesuse vahel on omavaheline suhe.

Goes kirjutab, et “kuigi raamatus on kasutatud palju andmeid, pole analüüsis empiirilist testimist”. Oma analüüsis lõi Goes oma mudelid, mille algne eesmärk oli see, et need kinnitaksid Piketty teosesse kirjapandut. IMFi ökonomist testis ühte Piketty kesksetest argumentidest: tulevikus ebavõrdsus kasvab. Selgus, et Goesi analüüsi kohaselt ei lähe asjad tulevikus sootuks üldse nii, nagu Piketty on ennustanud.

IMFi kriitiline analüüs Piketty teosele sarnaneb mõneti sellega, mis avaldati siis, kui tema teos ilmus. Väljaanne Financial Times süüdistas Pikettyt andmetega manipuleerimises ehk kindlate näidete valimises. Samuti leidis väljaanne teosest mitmeid vigu. Konservatiivse mõttekoja American Enterprise Institute’i ökonomist nimetas 2014. aastal ilmunud “Kapitali 21. sajandil” lihtsalt üheks suureks segaduseks.

Astub endale varbale

Piketty mõningaseks toetuseks räägib aga argument, et IMF pole oma seniste ennustustega teab mis hiilanud. Viimase aja parim näide sellest on ehk IMFi Kreeka kriisi analüüs. Kriitikud on väitnud, et kuna IMF on olnud nii-öelda europrojekti osas alati väga positiivselt meelestatud, näitab see nende kallutatust. Arvatakse, et Euroopa ametnikud suutsid IMFi ametnikud ära rääkida ning seeläbi sai ja senimaani saab Kreeka abiraha.

Ebavõrdsusest kõnelevaid uuringuid aga on teisigi. Möödunud kuul avaldas Brookingsi Instituudi vanemteadur Gary Burtless uuringu, millest selgus, et ebavõrdsus on 2007. aastast alates hoopis vähenenud. Seda isegi majanduskriisi ajal.

Burtless kirjutab Brookingsi Instituudi kodulehel analüüsides ameeriklaste sissetulekuid ning palgakasvu, et kuigi üldsuse jaoks on tavaline arvata, et majanduskriisi tulemusena kaotasid enim just kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed, on tõsiasi hoopis see, et rikkamad kaotasid proportsionaalselt kõige rohkem. Tõsi, samal ajal tuleb arvestada ka sellega, et pärast 2009. aastat on sissetulekute proportsionaalne kasv olnud suurem siiski kõrget palka teenivate inimeste seas. Sellest hoolimata näitavad arvutused, et USAs oli 2007. aastal ebavõrdsus 5% jagu suurem kui 2013. aastal.